Kui kahtlustatavale on esitatud süüdistus süüteos, määratakse kuupäev, mil ta peab kohtusse ilmuma.
Süüteomenetluses eristatakse kriminaalmenetlust ja väärteomenetlust. Väärteod on kergemad õigusrikkumised, kuid kuritegude uurimisel toimetatakse kriminaalmenetlust.
Süüdistatav kutsutakse maakohtusse, kelle tööpiirkonnas on kuritegu toime pandud.
Prokuratuur annab sulle teada esimese istungi toimumise kuupäeva, kellaaja ja koha.
Nii kannatanuna kui tunnistajana oled kohustatud kohtusse ilmuma, kui sind kutsutakse. Üldjuhul kutsutakse inimesed kohtusse telefoni või e-posti kaudu edastatava kutsega. Kui avaldad soovi, siis saadetakse sulle kutse kirjalikult. Võid osaleda kohtuistungil asja arutamises.
Kui sa ei valda piisavalt eesti keelt, võid saada suulise tõlgi abi ning olulisest teabest – näiteks kohtuotsusest või kriminaalmenetluse lõpetamise määrusest – ka tasuta kirjaliku tõlke.
Sa ei pea andma ütlusi oma lähedase ega iseenda vastu. Samuti ei pea sa andma ütlusi, kui sul on ameti- või kutsetegevuse tõttu kohustus hoida saladust.
Kui oled langenud seksuaal- või soolise vägivalla või lähisuhtes toime pandud kuriteo ohvriks, võid paluda, et sind kuulaks üle sinuga samast soost inimene.
Sul on õigus esitada oma seisukoha kaitsmiseks tõendeid, mis iseloomustavad juhtunut kõige paremini. Samuti võid esitada kaebusi ja taotlusi uurijale ning prokurörile.
Kui kriminaalasi saadetakse kohtusse, võid anda prokurörile nõusoleku kohaldada kokkuleppemenetlust. Kokkuleppemenetluseks antud nõusolekust ei saa hiljem loobuda. Kokkuleppemenetluses lepivad prokurör ja süüdistatav kokku mõistetavas karistuses. Sul on õigus karistuse kohta arvamust avaldada. Lisainfot saad küsida prokurörilt.