Avalduse esitamine

Kui olete langenud kuriteo ohvriks, pöörduge nii ruttu kui võimalik politsei poole. Mida kiiremini saab politsei kuritegu ja selle sündmuskohta uurima asuda, seda tõenäolisem on, et kurjategija tehakse kindlaks ja tema süü tõendatakse.

Kui Teie enda või kellegi teise elu või tervis on vahetult ohus, siis helistage kuriteost teatamiseks viivitamatult hädaabinumbrile 112. 

Kui vahetut ohtu pole, võite kuriteost teatada ka muul viisil:

Politsei on koostanud soovitused, kuidas käituda sündmuskohal.

Samuti on toodud soovitused, kuidas tagada enda turvalisus.

Avalduse esitamise järel võetakse Teiega ühendust ning antakse informatsiooni edasise tegevuse suhtes (nt kutsutakse ütlusi andma, küsitakse infot võimalike tunnistajate kohta, palutakse abi tõendite kogumisel vms). Samuti informeeritakse Teid vajadusel ohvriabiteenuste ja muude kaitsemeetmete võimaluse kohta.  Teilt küsitakse avalduse esitamise ajal või hiljem ülekuulamisel, kas soovite esitada tsiviilhagi. Tsiviilhagi ei pea esitama kohe, kuid see tuleb esitada hiljemalt 10 päeva jooksul alates Teile toimiku tutvustamisest prokuratuuris.

Pärast kuriteoteate kättesaamist otsustavad politsei ja prokuratuur, kas menetlust alustada või mitte:

Menetlust alustatakse – kui politsei on saanud kuriteoteate või saab muu kuriteole viitava informatsiooni ning esinevad kuriteotunnused, siis alustatakse kriminaalmenetlust.

Menetlust ei alustata – kui kriminaalmenetlust ei alustata, teatatakse sellest kuriteoteate tegijale 10 päeva jooksul alates kuriteoteate saamisest. Menetlust ei alustata, kui puuduvad kuriteole viitavad tunnused, kuriteo aegumistähtaeg on möödunud, kahtlustatav on surnud, samas süüdistuses on jõustunud kohtulahend või on menetlus lõpetatud või esinevad muud kriminaalmenetluse seadustiku §-s 199 toodud põhjused menetluse alustamata jätmiseks. Kui Te ei nõustu menetluse alustamata jätmise otsusega, on Teil võimalik selle otsuse peale kaevata prokuratuurile.