Enesehindamise küsimustik

Kui on vaja politsei kiiret sekkumist, siis helista hädaabinumbrile 112. Helistada tuleks siis, kui on vaja kiiret abi, on alust arvata, et selline vajadus võib sul tekkida, või on soov teada anda mingist ohust. Kui kahtled, kas tegu on hädaolukorraga, ära kõhkle helistamast.

Kui sinu või kellegi teise suhtes on toime pandud kuritegu, siis kurjategija tabamiseks on mõistlik sellest teavitada politseid. Politsei teavitamisega saad kaitsta nii ennast kui ka tulevasi võimalikke ohvreid.

• Avalduse esitamiseks mine lähimasse politseijaoskonda, esita avaldus veebi teel või saada avaldus aadressile ppa@politsei.ee.
• Politsei infotelefon 6123000 töötab E-R 9:00-17:00.

Kui oled alaealine, siis küsi julgelt abi ja nõu sotsiaalkindlustusameti lasteabitelefonilt 116 111 või lasteabi.ee veebilehelt. Lasteabi on mõeldud lastele, noortele ja täiskasvanutele nõu küsimiseks, abi saamiseks ja abivajavast või hädaohus olevast lapsest teatamiseks.

• Sinu kõnele vastatakse 24/7 eesti, vene ja inglise keeles.
• Kirjutada saab ka aadressile info@lasteabi.ee või võid ka alustada veebivestlust lasteabi kodulehelt.

Sul on võimalus oma olukorrast välja tulla sammsamm haaval. Abi ja tugi on sinu jaoks alati olemas – Lasteabi kodulehel, aga ka telefonikõne, e-maili või veebivestluse kaugusel.

Seksuaalselt väärkoheldud või selle kahtlusega laste abistamiseks on olemas lastemaja teenus, mille kohta leiad rohkem infot siit.

Kui oled lähisuhtes, kus tunned, et oled vaimselt, füüsiliselt, seksuaalselt või majanduslikult väärkoheldud, siis saad abi sotsiaalkindlustusameti ohvriabi kriisitelefonilt 116006, enda maakondlikult ohvriabitöötajalt või naiste tugikeskuse nõustajatelt.

• Leia endale lähim naiste tugikeskus siit. Naiste tugikeskuses toetavad sind nõustajad, kes oskavad vastata sinu küsimustele sinu vastu suunatud vägivalla kohta ja teavad, kuidas sind aidata.
• Naiste tugikeskuse teenus on tasuta ning seal pakutakse ka ajutist turvalist majutust naistele ja kaasas olevatele lastele.
• Nõu küsides võid soovi korral jääda ka anonüümseks.
• Nõu saad küsida ka lähedase, sõbra või töökaaslase, aga ka võõra inimese abistamiseks.

Igasugune seksuaalvägivald on ääretult traumaatiline. Sellest toibumine võib võtta kaua aega. On tavaline, et võid vägivalla järgselt tunda hirmu, häbi või süüd. Tea, et seksuaalvägivalla kogemine ei ole mitte kunagi sinu süü. Seksuaalvägivalla eest vastutab alati toimepanija, mitte kannatanu. Kui sa oled hädaolukorras, siis helista esimesel võimalusel häirekeskusesse numbril 112. Ööpäevaringselt aitab sind ka ohvriabi kriisitelefon 116006.

Kui sinuga on toimunud seksuaalvägivald vähem kui 7 päeva tagasi, siis saad pöörduda seksuaalvägivalla kriisiabikeskusesse.

• Seksuaalvägivalla kriisiabikeskused pakuvad esmast psühhosotsiaalset tuge ja meditsiinilist abi, on avatud 24/7 ja sinna saad pöörduda üksi või saatjaga ja ilma saatekirjata. Oled oodatud ka siis, kui sa ei mäleta, mis sinuga juhtus.
• Seksuaalvägivalla kriisiabikeskused asuvad Tallinnas, Tartus, Pärnus ja Kohtla-Järvel. Täpsema asukoha info leiad siit.

Kui sinuga on toimunud seksuaalvägivald rohkem kui 7 päeva tagasi, siis on sulle abivõimalused olemas nii psühholoogilise toe kui tugigruppide kaudu olemas. Lisaks saavad sind aidata ohvriabitöötajad.

• Tugigruppide eesmärk on toetada seksuaalvägivalda kogenud inimeste igapäevaeluga toimetulekut, pakkudes võimalust turvalises ja toetatud keskkonnas spetsialisti juhendamisel tegeleda grupiliikmetele oluliste küsimuste ja teemadega.
• Ohvriabitöötaja võib minevikus kogetud seksuaalvägivalla puhul suunata traumast taastumist toetava vaimse tervise abi teenusele, näiteks individuaalsele psühholoogilisele nõustamisele. Täpsemat infot erinevate teenuste kohta saad ohvriabitöötajalt.

Rohkem infot seksuaalvägivalla ohvrite abi kohta leiad siit.

• Sotsiaalkindlustusametilt saab taotleda ka kuriteoohvri riiklikku hüvitist, kui oled kuriteo tagajärjel saanud raske tervisekahjustuse. Selleks on oluline, et politseid on teavitatud 15 päeva jooksul peale kuriteo toimumist.
• Riik hüvitab teatud ulatuses ka kuriteo tagajärjel tekkinud otsest varalist kahju.
• Moraalse kahju hüvitamist on võimalik nõuda tsiviilhagiga.
• Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuutasu alammäära ulatuses hüvitatakse kuriteoohvri matusekulud sellele, kes on need kulutused kandnud.
• Kriminaalasja uurimises saab asutus, kes sind kohtumisele kutsus (politsei, prokuratuur või kohus) hüvitada sulle sõidu- või majutuskulud. Näiteks kui sul tekib transpordikulu või kaotad palgas seoses ülekuulamisele minemisega. Saad sellest vastavale asutusele teada anda ja nemad juhendavad, kuidas saad hüvitist taotleda.
• Kui sa oled saanud vägivalla kuriteo tõttu raske tervisekahjustuse ning ei saa enam tööl käia ja sul on tekkinud sissetuleku vähenemine või kaotus, siis riik hüvitab igakuiselt selle kuni hüvitise piirmäära täitumiseni või kuni sissetulek taastub.

Täpsema info hüvitiste kohta leiad siit. Rahaliste murede ja hüvitiste kohta saad rohkem infot ohvriabitöötajalt või õigusabi pakkujatelt.

Kui juhtunu mõjutab sinu vaimset või füüsilist tervist, aga sa ei pea vajalikuks ohvriabi poole pöörduda, siis saab sind aidata ka sinu perearst. Esmaabi vajaduse puhul aitab erakorraline meditsiini osakond.

• Perearst saab selgitada, kuidas ohvriks langemine võib mõjutada sinu lühi- ja pikaajalist tervist ning kuidas saaksid ennetada juhtunust tingitud negatiivseid mõjusid. Perearsti kaudu on sul võimalik saada ka psühholoogilist abi.
• Kui vajad esmaabi, pöördu viivitamatult erakorralise meditsiini osakonda.

Kui juhtunu tagajärjel tunned, et elu raskus on muutunud su jaoks väljakannatamatult raskeks, siis tea, et ka selles olukorras on abi olemas. Sind saavad aidata järgmised telefoniliinid:

• Ohvriabi kriisitelefon 116 006 ‒ kriisinõustamist pakutakse 24/7
• Emotsionaalse toe ja hingehoiu telefon 116 123 - nõustajad pakuvad emotsionaalset tuge iga päev ajavahemikul kell 10–24 ning hingehoidjad on samal liinil kättesaadavad kell 16–24. Helistamine on tasuta ning tuge saab mõlema teenuse puhul nii eesti, vene kui ka inglise keeles.
• Eluliini emotsionaalse toe telefon - 6558 088 (eesti keeles), 655 5688 (vene keeles), iga päev kl 19:00 – 07:00. Emotsionaalse toe telefon on inimestele, kes on emotsionaalse kriisi seisundis, depressioonis, tunnevad sügavat muret kaotuse ja leina tõttu, tunnevad üksindust, kannatavad vägivalla all,  kogevad mitmesuguseid suhte ja perekonnaprobleeme, sotsiaalseid raskusi või soovivad elust lahkuda.
• Lasteabitelefon 116 111 – alaealise puhul saab julgelt küsida abi ja nõu.