Mõnel juhul võib prokurör pidada õigemaks õigusrikkumist käsitleda ilma juhtumit kohtusse andmata.
Sind teavitatakse otsusest anda kahtlustatavale süüdistuse esitamise asemel alternatiivne võimalus.
Kohtuväline vaidluste lahendamine tähendab, et pooled lepivad milleski kokku. Kergematel juhtudel võidakse menetlus lõpetada kannatanu nõusolekul või otstarbekuse kaalutlusel kahtlustatavale kohustuste määramisega või muul põhjusel. Prokuratuur või kohus võivad teha ka ettepaneku kasutada vahendusmenetlust eesmärgiga saavutada kokkulepe kuriteoga tekitatud kahju heastamiseks.
Võid olla häiritud või ärritunud, et sinu asi ei jõua kohtusse. Kui koged neid tundeid, siis saad pöörduda ohvriabi poole ööpäevaringsel telefonil 116 006 või helista emotsionaalse toe ja hingehoiu telefonile 116 123, kus nõustajad pakuvad emotsionaalset tuge iga päev 10:00-00:00. Ohvriabiga saad nõu pidada ka veebivestlust ohvriabi lehel.
Kui süüdistuse esitamiseks on piisavalt tõendeid, otsustab prokurör, milline menetlusliik valida.
Kriminaalasja võib kohtus lahendada üldmenetluses või lihtmenetluses. Lihtmenetluse eesmärk on kiirendada kriminaalmenetlust, vähendamaks kohtusüsteemi ülekoormust. Eristatakse kolme lihtmenetlust: lühimenetlus, kokkuleppemenetlus ja käskmenetlus. Lihtmenetluse kohta saad täpsemalt lugeda siit.
Kui tegemist on teise astme kuriteoga ja toimepanija süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud selle endale kohustuseks tasuda, siis võidakse lõpetada kriminaalmenetlus ning isikule määratakse kohustuseks mõni konkreetne tegu või rahaline hüvitamine. Juhul kui isik ei täida talle pandud kohustust, siis menetlus uuendatakse.
Raskema kuriteo korral saadab prokurör kriminaalasja kohtusse. Enne kriminaalasja kohtusse saatmist võtab prokurör sinuga ühendust ja pakub sulle võimalust minna kriminaalasja toimikuga tutvuma. Sul on õigus sulle kuriteoga tekitatud kahju hüvitamisele. Tsiviilhagi on kuriteoga tekitatud tagajärje heastamise või tekitatud kahju hüvitamise nõue, mille kohus lahendab kriminaalasja raames. Kui kannatanu kriminaalmenetluses tsiviilhagi ei esita või kui kohus selle läbi vaatamata jätab, võib kannatanu esitada sama nõude tema õigusi rikkunud isiku vastu tsiviilkohtumenetluses. Tsiviilhagi võib esitada esimesel võimalusel, aga mitte hiljem kui kümme päeva pärast seda, kui tutvusid prokuratuuris kriminaaltoimikuga. Võimaluse korral võta juba ülekuulamisele kaasa kahju tõendamiseks vajalikud dokumendid (tšekid, kviitungid). Varalise kahju kohta pead tõendid ise esitama. Kui need puuduvad, siis võib kohus jätta kahju hüvitamise nõude rahuldamata.
Täpsemat infot annab uurija, kes aitab ka täita vastava vormi, mida on võimalik hiljem täpsustada või muuta.
Lähenemiskeeld
Kriminaalmenetluses on prokuratuuri taotlusel ja sinu nõusolekul võimalik kohaldada ajutist lähenemiskeeldu. See tähendab, et inimesel, kellele on seda kohaldatud, keelatakse sulle mis tahes viisil läheneda ja sinuga ühendust võtta (viibida sinu elu- ja töökoha läheduses, suhelda sinuga telefoni või interneti teel). Keelu rikkumine on karistatav tegu. Pead kindlasti teavitama helistades 112, kui inimene lähenemiskeeldu rikub. Pärast kriminaalmenetluse lõppu saab süüdimõistmise korral kohtuotsusega kohaldada lähenemiskeeldu kuni kolmeks aastaks. Loe lähenemiskeelu kohta täpsemalt siit. Peale selle on lähenemiskeeldu võimalik taotleda ka tsiviilkohtumenetluses. Selleks pead esitama lähenemiskeelu taotluse ja tasuma riigilõivu (E-toimiku kaudu esitades on riigilõiv poole soodsam). Kohus ei tutvu üksnes sinu esitatud tõenditega, vaid ta võib neid ka juurde koguda.