Kui oled kuriteost politseile teatanud, soovivad nad koguda võimalikult palju teavet, et tagada kurjategija vastutusele võtmine. Sellel leheküljel leiad politseiuurimise erinevad etapid.
1. ÜTLUSE ANDMINE
Politsei selgitab sulle ütluse andmise eesmärki. Saad paluda:
- pausi igal ajal, kui leiad, et protsess muutub sulle ebamugavaks;
- ülekuulamist kohas, kus tunned ennast turvaliselt;
- et sinu poolt valitud toetav isik sind ülekuulamisel saadaks, välja arvatud juhul, kui on mõjuv põhjus, miks seda ei peaks toimuma;
- protokolli ülelugemist, et kontrollida selle õigsust, või lasta kellelgi see ette lugeda;
- et ütluses esinevad ebatäpsused parandataks ja täiendav teave lisataks.
Kui politseiametnik peab sind haavatavaks ohvriks või tunnistajaks või kui oled alla 18-aastane, võidakse sinu kirjaliku ütluse võtmise asemel ütlused videosalvestada. Näiteks võib alla 14-aastaste alaealiste puhul, kelle ülekuulamine on seotud perevägivalla või seksuaalse väärkohtlemisega, kasutada ülekuulamise videosalvestamise võimalust, et vältida vajadust ülekuulamise kordamiseks kohtus. Politsei selgitab enne alustamist, kuidas ülekuulamine läbi viiakse, ega aruta tõendeid enne vestluse salvestamist, et tagada nähtu või kogetu võimalikult täpne kirjeldus.
2. TÕENDITE KOGUMINE
Politseil võib tekkida vajadus koguda kuriteo toimepanemise kohast tõendeid. Ka sinult võidakse paluda sõrmejälgi või muid proove, et veenduda, et sind saab kahtlusaluste hulgast välistada. Spetsiaalse väljaõppe saanud politseiametnik võtab neid nii diskreetselt kui võimalik.
Kui sul on kehavigastusi, võib politsei soovida sinu vigastusi pildistada või lasta arstil need üle vaadata. Arst dokumenteerib kõik vigastused, kuid edasise arstiabi saamiseks pead võibolla minema haiglasse või pöörduma oma perearsti poole. Seksuaalvägivalla ohver saab eriarstiabi ja tuge ning tõendite kogumist seksuaalvägivalla kriisiabikeskustest.
Kui oled alaealine, saad pöörduda abi saamiseks ka lastemaja poole, kus tegeletakse seksuaalselt väärkoheldud, selle kahtlusega või kahjustava seksuaalkäitumisega laste abistamisega. Lastemajad asuvad Tallinnas, Jõhvis, Tartus ja Pärnus. Lastemaja poole võib pöörduda nii laps, lapsevanem, tavakodanik kui ka spetsialist, kellele teeb muret lapse seksuaalne käitumine. Leia vajalikud kontaktid siit.
Võimalusel säilita ja kogu tõendusmaterjali - hoia alles ähvarduskirjad, e-mailid, arstitõendid, SMS-id jms.
3. KANNATANU INDIVIDUAALSETE VAJADUSTE HINDAMINE
Igaüks, kes on kogenud midagi intensiivset, ootamatut või valulikku, võib selle tagajärjel traumeeritud olla. Kuriteod ja õnnetusjuhtumid on tüüpilised trauma tekitajad ja inimene võib saada traumeeritud isegi ainult sellise sündmuse pealtnägemisest.
Trauma mõjutab inimesi erinevalt. Inimesed hindavad erinevalt traumat ja selle võimalikke tagajärgi ning esinevad individuaalsed erinevused mälu funktsioonis sündmusest ja selle ühendamisest teiste auto- biograafiliste mälestustega. Lisaks erinevad ühekordse traumaatilise kogemuse mõjud pikaajalise traumeeritud seisundi mõjudest.
Politsei ja prokuratuuri töötajad, kellega kokku puutud, hindavad sinu olukorda ja selgitavad välja sinu individuaalsed vajadused, mida nad saavad menetluse käigus arvesse võtta.
Kui sa tunned kahtlustatava või süüdistatava ees hirmu, anna sellest uurijale või prokurörile kindlasti teada. Vajaduse korral saab kasutada kaugülekuulamist ning sind ja süüdistatavat eraldavat vaheseina.
4. SINU ÕIGUS SAADA INFOT
Kogu vajaliku teabe kogumine võib võtta aega, mistõttu võib ka menetlus kesta kaua. Politsei on pühendunud sellele, et kannatanud teaksid, mis uurimise raames toimub. Kriminaalmenetlust alustatakse esimese uurimis- või menetlustoiminguga. Kui sind kuulati üle tähendab see kriminaalmenetluse alustamist. Kui kriminaalmenetlust ei alustata, teavitab politsei sind 10 päeva jooksul. Vajadusel antakse sulle täiendavat infot ning lepitakse kokku, kuidas sind edaspidi menetlusega kursis hoitakse. Võid küsida infot juhtumi edenemise kohta ka väljaspool kokkulepitud aegasid.
Kui sa ei valda piisavalt eesti keelt, võid saada suulise tõlgi abi ning olulisest teabest – näiteks kohtuotsusest või kriminaalmenetluse lõpetamise määrusest – ka tasuta kirjaliku tõlke.
Kui kahtlustatava vahistamine või vabastamine võib sind ohtu seada, on sul õigus teada saada, kui ta vahistatakse või vabastatakse. Räägi oma soovist prokurörile või uurijale.
Kui oled langenud seksuaal- või soolise vägivalla või lähisuhtes toime pandud kuriteo ohvriks, võid paluda, et sind kuulaks üle sinuga samast soost inimene.
Mida keerulisem on juhtum, seda kauem võib uurimine aega võtta.
Igal ajal saad näha oma juhtumi edenemise kohta infot avalikust E-toimikust.
Võid tutvuda menetlustoimingu, näiteks ülekuulamise protokolliga ja teha menetlustoimingu kohta märkusi. Selleks anna oma soovist uurijale teada. Sul on õigus tutvuda pärast kohtueelse menetluse lõppu ka kriminaaltoimikuga. Küsi seda prokurörilt.