Saa tuge

Sul on võimalik saada abi ja tuge juhtunust taastumisel olenemata sellest, kas otsustad kuriteost teatada või mitte.

Ohvriabitöötaja on sinu jaoks olemas ja pakub emotsionaalset tuge ning praktilisi nõuandeid, mis aitavad sul kuriteo mõjust toibuda ja oma eluga edasi liikuda. Ohvriabiteenus on tasuta ning konfidentsiaalsus tagatakse. Nõustamisele on võimalik pöörduda anonüümselt, kuid kui vajad ka teiste teenuste tuge, siis tuleb siiski isikuandmed esitada.

Ohvriabi teeb koostööd erinevate organisatsioonidega, kes suudavad pakkuda sulle vajalikku tuge ja teavet, lähtudes sinu vajadustest. Abi saamiseks võta ühendust telefonil 116 006 (24h), välismaalt helistades +372 614 7393. Ohvriabiga saad nõu pidada ka veebivestluses.

Täpsem info ohvriabi põhiteenusest ja ohvriabisüsteemi poolt pakutavatest teistest teenustest ja organisatsioonidest leiad siit.

Kui oled laps või toetad kuriteoohvriks sattunud last, leiad vajalikku informatsiooni siit.

Traumast taastumist toetava vaimse tervise abi teenus:

Kui vajad kogetud kuriteo või vägivalla mõjudest taastumiseks psühholoogilist nõustamist või psühhoteraapiat saab teatud juhtudel ohvriabi töötaja suunata sind traumast taastumist toetava vaimse tervise abi teenusele. Üks abi võimalusi on ka tugigrupp, millega toetatakse traumast taastumist.
Traumast taastumist toetava vaimse tervise abi teenust on võimalik saada kui oled:

• kuriteoohver, kelle suhtes toime pandud teo kohta on alustatud kriminaalmenetlus;
• perevägivalla ohver;
• seksuaalvägivalla ohver; 
• ohvri laps, lapselaps, vanem ja muu last kasvatav isik, vanavanem, õde, vend, ohvriga abielus või püsivas kooselus olev või olnud isik;
• kriminaalmenetluses tunnistaja

ja kui sul on kogetuga seoses vajadus traumast taastumist toetava vaimse tervise abi järele.
Täpsemat infot saad ohvriabitöötajalt.

ALAEALISED KURITEOOHVRID

Kui oled alaealine, siis küsi julgelt abi ja nõu sotsiaalkindlustusameti lasteabitelefonilt 116 111 või lasteabi.ee veebilehelt. Lasteabi on mõeldud lastele, noortele ja täiskasvanutele nõu küsimiseks, abi saamiseks ja abivajavast või hädaohus olevast lapsest teatamiseks. Kirjutada saab aadressile info@lasteabi.ee või võid ka alustada veebivestlust lasteabi kodulehelt.

SPETSIAALNE TUGI SEKSUAALVÄGIVALLA OHVRITELE

Kui sind on vägistatud või sinu suhtes on toime pandud mõni muu tahtevastane sugulise iseloomuga tegu pöördu lähimasse seksuaalvägivalla kriisiabikeskusesse (SAK) Tallinnas, Tartus, Kohtla-Järvel ja Pärnus, kus töötavad spetsialistid, kes saavad sind aidata. Tee seda ka juhul, kui kahtlustad, et sind on uimastatud ja väärkoheldud. Ka alaealised võivad pöörduda SAK-i. Kriisiabikeskused on avatud ööpäevaringselt ning pole vaja saatekirja ega ka politseisse teatamist. Sa ei pea olema oma murega üksi. SAK-i spetsialistid teavad, kui raske võib olla oma kogemustest rääkida, ning austavad ja usuvad sind. Oluline on meeles pidada, et sina ei ole süüdi ja abi on olemas. Sinu suhtes on toime pandud kuritegu, mille eest vastutab selle toimepanija.

Tõendite kogumise eesmärgil on oluline pöörduda keskusesse 7 päeva jooksul peale juhtumi asetleidmist, kuid abi on sulle kättesaadav ka peale selle aja möödumist. 
 

Keskuses pakutakse sulle:

1. tuge ning esmast nõustamist;
2. läbivaatust ja tõendite kogumist; 
3. abi raseduse ärahoidmisel; 
4. suguhaiguste testimist ja HIV kontaktijärgset ravi;
5. jätkutuge;
6. soovi korral tuge politseisse pöördumisel.

Vahetult pärast juhtunut:

1. mine kohta, kus sul on ohutu ja turvaline;
2. helista hädaolukorras numbril 112 või ohvriabi telefonil 116 006;
3. pöördu võimalikult kiiresti politseisse või seksuaalvägivalla kriisiabikeskusesse;
4. ära pese end, ära söö ega joo, kuigi võid seda väga tahta; 
5. too politseisse või seksuaalvägivalla kriisiabikeskusesse paberkotis kaasa juhtunu ajal seljas olnud riided;
6. otsi arstiabi ka siis, kui sa endal silmnähtavaid vigastusi ei tuvasta. Seksuaalvägivalla kriisiabikeskuses vaadatakse sind üle ja kõik dokumenteeritakse. Seal osatakse sind kaitsta ka võimalike haiguste ja vajaduse korral soovimatu raseduse eest.

Sa ei ole kohustatud teavitama politseid, kuid ära pelga seda teha. Teavituse võid teha ka hiljem. Nii saad kaitsta nii ennast kui ka tulevasi võimalikke ohvreid.

Pöördu seksuaalvägivalla kriisiabikeskusesse ka siis, kui sa oled mees, mittebinaarne, transsooline või erineva seksuaalse identiteediga. Kõik inimesed on tähtsad! Sealsed asjatundjad oskavad anda abi kõigile vägivalla ohvritele. Ära lase ennast segada asjaolust, et abi osutavad naistearstid ja õed. Abiandja soost tähtsam on tema professionaalne ettevalmistus, mis aitab paraneda traumast ning kogeda väärikat ja lugupidavat kohtlemist.
Igasugune seksuaalvägivald võib olla ääretult traumaatiline. Sellest toibumine võib võtta kaua aega. On tavaline, et võid tunda pärast seda hirmu, häbi või süüd. Otsi tuge lähedastelt või ohvriabist, kes aitavad sul mõista, et juhtunu polnud sinu süü.

Otsi abi ka siis, kui seksuaalvägivallast on möödunud rohkem aega:
Sul on võimalik saada psühholoogilist tuge ning kaitsta oma tervist ja suhteid, sest seksuaalvägivalla kogemus võib jääda sind pikalt mõjutama. Võimalusel pöördu politseisse. Kui sinu tervislik seisund on halb või halveneb, tuleb pöörduda perearsti poole või erakorralise meditsiini osakonda. Spetsialisti (psühholoog, naistearst, nahasuguhaiguste arst) poole tasub pöörduda igal juhul, et saada psühholoogilist abi või testimist seksuaalsel teel levivate nakkuste osas. Abi aitab leida ka ohvriabitöötaja. Rohkem infot leiad siit.

Ohvriabitöötaja kaudu on sul võimalik saada traumast taastumist toetavat vaimse tervise abi ehk psühholoogilist nõustamist ja psühhoteraapiat ka ilma kriminaalmenetlust alustamata. Üks abi võimalusi selle teenuse raames on ka tugigrupp, millega toetatakse traumast taastumist. 
Täpsemat infot saab ohvriabitöötajalt.

Kui oled alaealine:
Saad pöörduda abi saamiseks ka lastemajateenuse poole, kus tegeletakse seksuaalselt väärkoheldud, selle kahtlusega või kahjustava seksuaalkäitumisega laste abistamisega. Lastemajad asuvad Tallinnas, Jõhvis, Tartus ja Pärnus. Lastemaja poole võib pöörduda nii laps, lapsevanem, tavakodanik kui ka spetsialist, kellele teeb muret lapse seksuaalne käitumine. Leia vajalikud kontaktid siit.

SPETSIAALNE TUGI LÄHISUHTEVÄGIVALLA OHVRITELE

Kui sina või sinu lapsed kogevad kodus väärkohtlemist, on oluline võimalikult kiiresti abi otsida. Lähisuhtevägivald on igasugune vaimne, füüsiline või seksuaalne vägivald, mis leiab aset inimeste vahel, kes on või on varem olnud üksteisega intiimsuhetes, seadusest tulenevalt seotud või omavahel veresuguluses. Tuge ja suunamist õigetesse asutustesse saad ööpäevaringselt ka ohvriabi kriisitelefonil 116006.

1. Kui oht on vahetu, kutsu politsei, helistades hädaabinumbril 112. Tihti nõuab selline julge tegutsemine pealehakkamist ja otsustusvõimet, kuid sellega võid päästa nii end kui oma lapsed korduva vägivalla käest.
2. Kui oled langenud lähisuhtevägivalla ohvriks, on sinu esmaseks mureks mõelda enda ja oma laste ohutusele. Mõtle läbi, kuhu minna ja kuidas. Aruta turva- ja põgenemisplaani usaldusväärse inimesega. Plaani saab aidata koostada ohvriabitöötaja (116006) või kui oled naine, siis lähima naiste tugikeskuse töötaja. Kui oled seksuaalvägivalla ohver, siis pöördu lähimasse seksuaalvägivalla kriisiabikeskusesse (SAK) Tallinnas, Tartus, Kohtla-Järvel ja Pärnus, kus pakutakse abi ööpäevaringselt.
3. Usalda oma instinkte: kui sul on tunne, et oled ohus, siis on üsna tõenäoline, et sa tõesti oled. Püüa pääseda ohutusse kohta nii kiiresti kui võimalik. Otstarbekas on pakkida hädavajalikud asjad ja varuda piisavalt raha. Need asjad võiksid jätta sõbra juurde või oma töökohta.
4. Kui sul on vigastusi, otsi esimesel võimalusel arstiabi. Vigastused võivad olla tõsisemad kui sulle esmapilgul tundub.
5. Jälgi, et su vigastused dokumenteeritaks (näiteks traumapunktis, perearsti juures, politseis või seksuaalvägivalla kriisiabikeskuses), sest sellised dokumendid võivad olla oluliseks tõendusmaterjaliks hilisemas kriminaalmenetluses. Isegi kui sa leiad hetkel, et tõendeid pole vaja, sest sa ei soovi menetlust algatada, võib sinu arvamus kunagi hiljem muutuda.
6. Pea päevikut - märgi kuupäevaliselt üles sinu vastu toime pandud vägivallateod ja ähvardused.
7. Võimalusel säilita ja kogu tõendusmaterjali - hoia alles ähvarduskirjad, e-mailid, arstitõendid, SMS-id jms.

Kui oled naistevastase vägivalla (näiteks seksuaalse, majandusliku, vaimse või füüsilise) ohver, loe lisainfot siit.

Kui sinu kaaslane kuritarvitab sind seksuaalselt, füüsiliselt, emotsionaalselt või rahaliselt, on sul õigus jääda oma koju ja paluda enda kaaslasel lahkuda. On võimalik, et saad sundida vägivaldset partnerit lahkuma vastava kohtumääruse alusel.

Kriminaalmenetluse alustamise korral võid taotleda ajutist lähenemiskeeldu, mis kaitseb sind ähvarduste, tegeliku vägivalla või kuritarvitamise eest. Teatud juhtudel saab politsei kohaldada ka viibimiskeeldu ning keelata isiku viibimise sinu läheduses või teatud kohas. Seaduse sisu ja sinu õiguste ning kaitse tagamise võimaluste kohta küsi julgelt politseilt, prokurörilt või õigusnõustajalt. Samuti saavad sind aidata naiste tugikeskuse nõustajad.