Kohtuistung

Kohus peab kuulama ära kõik tõendid ja otsustama, kas kohtus on esitatud süüdimõistmiseks piisavalt tõendeid.

Mine kohtusse puhanuna ja viisakates riietes. Võta kindlasti kaasa isikut tõendav dokument. Proovi jõuda kohale varem, et sul oleks rahulikult aega otsida üles õige kohtusaal. Kohtumajja sisenedes tuleb esmalt läbida turvakontroll. Kui oled tunnistaja, võib kohtusaali ukse taga olla vaja oodata. Seepärast on hea võtta kaasa näiteks pudel vett. Samuti midagi, mis aitab vajadusel aega veeta. Kui tunned, et vajad tuge, siis kutsu kaasa inimene, kes sind toetab ja keda saad usaldada. Kui soovid, võid kutsuda kaasa ka ohvriabi- või naiste tugikeskuse töötaja. Enamasti on kohtuistungid avalikud ning osaleda võivad kõik huvilised. Prokuröri taotlusel võib kohtunik otsustada ka istung kinniseks kuulutada.

Kui on sinu kord ütlusi anda, siis sulle selgitatakse, kuidas sa käituma pead ning näidatakse, kuhu pead minema ja millises järjekorras küsimustele vastama. Kohtuniku ülesanne on ka jälgida, et saalis viibivad inimesed käituksid väärikalt. Kedagi ei tohi alandada ega kiusata. Samuti ei tohi kohtus valetada. Sul on kannatanuna õigus ütlusi anda või ütluste andmisest keelduda. Kohus võib määrata karistuse,  kui meelega ütluste andmisel valetad. Sul on õigus keelduda ütluste andmisest, mis võivad süüstada sind ennast või sinu lähedasi.

Enne küsimusele vastamist veendu, et said sellest täpselt aru. Sa võid alati paluda, et küsimust korrataks või esitataks teistmoodi. Katsu jääda rahulikuks – räägi asjadest, mida sa kindlasti tead ja mäletad. Räägi selgelt ja pigem valjema häälega. Kui sa vastust ei tea või ei mäleta juhtunut, siis nii vastagi. Sinu käest võidakse küsida teemade kohta, millest on raske rääkida. Kui oled ärritunud või sul on raske rääkida, siis usu, teised mõistavad su tundeid. Inimesed on harjunud kuulma kohtus väga isiklikke asju. Teiste ees on raske rääkida ja on täiesti normaalne, kui oled veidi mures ja see teeb sind närviliseks või ajab nutma.

Kohtuistungile üldjuhul ei kutsuta ütlusi andma tunnistajat ega kannatanut, kes on noorem kui 10-aastane. Samuti alla 14-aastast tunnistajat perevägivalla või seksuaalse väärkohtlemisega seotud asjas ega ka kõne-, meele-, vaimupuudega või psüühikahäiretega isikut. Sellised tunnistajad ja kannatanud kuulatakse üle kohtueelses menetluses selleks kohandatud tingimustes ning vajadusel esitatakse kohtuistungil ütluste andmisest tehtud videosalvestis.