Enesehindamise küsimustik

Saa tuge ja nõu oma olukorras

Selleks, et saaksime sinu olukorra lahendamiseks just sinu vajadustele vastavat infot anda, palume sul vastata järgmistele küsimustele. Mõistame, kui küsimustele vastamine võib sinu jaoks keeruline olla, seega võta küsimustiku täitmiseks nii palju aega kui vaja.

Kui sa oled hädaolukorras, siis helista viivitamatult häirekeskusesse numbril 112.

Mis sinuga juhtus?

Vali vastus, mis sinuga juhtunut kõige paremini kirjeldab. Vasta ka siis, kui sa oled juhtunu üleelanud inimese lähedane, juhtunu tunnistaja või muul viisil juhtunuga seotud osaline.

Millal juhtunu aset leidis?
Kui vana sa oled?
Kuidas sa end praegu tunned?
Kas sa tunned end turvaliselt?
Millised kaebused sul pärast juhtunud sündmust esinevad?

Märgi see, mis sinu kohta kehtib.

Milliseid kahjusid oled juhtunu tõttu kandnud?

Märgi see, mis sinu kohta kehtib.

Kas sa teavitasid juhtunust politseid?

Aitäh, et võtsid aja küsimustikule vastamiseks!

Järgnevalt on sul võimalik tutvuda sinu vajadustest lähtuvate abi saamise võimalustega.

Sul on võimalik saada abi ja tuge olenemata sellest, kas otsustasid kuriteost praegu teatada või mitte:

Teavita politseid

Kui on vaja politsei kiiret sekkumist, siis helista hädaabinumbrile 112. Helistada tuleks siis, kui on vaja kiiret abi, on alust arvata, et selline vajadus võib sul tekkida, või on soov teada anda mingist ohust. Kui kahtled, kas tegu on hädaolukorraga, ära kõhkle helistamast.

Kui sinu või kellegi teise suhtes on toime pandud kuritegu, siis kurjategija tabamiseks on mõistlik sellest teavitada politseid. Politsei teavitamisega saad kaitsta nii ennast kui ka tulevasi võimalikke ohvreid.

Ohvriabi

Ohvriabisse võivad pöörduda kõik, kes on langenud kuriteo ohvriks või kannatanud vägivalla või muu kriisijuhtumi tõttu.

Ohvriabitöötaja on sinu jaoks olemas ja pakub emotsionaalset tuge ning praktilisi nõuandeid, mis toetavad sind juhtunust taastumisel.

Kui soovid abi endale sobivas kohas ja just sinule sobival ajal, saad ööpäevaringselt pöörduda ohvriabi kriisitelefonile 116006 (välismaalt helistades +372 614 7393).

  • Kriisitelefonil pakutakse sulle tuge ja ärakuulamist, antakse infot sinu õiguste ja abi võimaluste kohta ning soovi korral viiakse sind kokku teiste vajalike abistavate spetsialistidega. Nõustamist pakutakse eesti, vene ja inglise keeles.
  • Ohvriabiteenus on tasuta ning nõustamisele võid pöörduda ka anonüümselt, kuid hüvitiste ja teenuste taotlemisel on siiski vaja esitada oma isikuandmed. Ohvriabikeskuses tagatakse sulle konfidentsiaalsus. 
  • Ohvriabitöötajad asuvad igas maakonnas, endale lähima ohvriabitöötaja leiad siit.
  • Ohvriabi kriisitelefoni nõustajatega saad soovi korral ööpäevaringselt suhelda ka vestlusaknas.

Täpsem info ohvriabis ja ohvriabi süsteemi poolt pakutavatest teenustest ning teistest abistavatest organisatsioonidest leiad siit.

Juriidiline abi

Juriidiliste murede korral saad nõu ja suunamist küsida ohvriabitöötajalt või saad ka ise broneerida tasuta õigusnõustamise aja. Võimalik on kokku leppida või veebi teel broneerida video, veebi- või telefoninõustamine. Rohkem teavet leiad siit.

Ohvri teekond

Ohvri teekond on abivahend, mis kirjeldab ohvri võimalikku teekonda ja valikuvõimalusi pärast kuriteo ohvriks langemist. Samuti selgitab erinevate spetsialistide rolle, kellega võib menetluste käigus kokku puutuda.

Tugi alaealistele

Kui oled alaealine, siis küsi julgelt abi ja nõu sotsiaalkindlustusameti lasteabitelefonilt 116 111 või lasteabi.ee veebilehelt. Lasteabi on mõeldud lastele, noortele ja täiskasvanutele nõu küsimiseks, abi saamiseks ja abivajavast või hädaohus olevast lapsest teatamiseks.

  • Sinu kõnele vastatakse 24/7 eesti, vene ja inglise keeles.
  • Kirjutada saab ka aadressile info@lasteabi.ee või võid ka alustada veebivestlust lasteabi kodulehelt.

Sul on võimalus oma olukorrast välja tulla sammsamm haaval. Abi ja tugi on sinu jaoks alati olemas – Lasteabi kodulehel, aga ka telefonikõne, e-maili või veebivestluse kaugusel.

Seksuaalselt väärkoheldud või selle kahtlusega laste abistamiseks on olemas lastemaja teenus, mille kohta leiad rohkem infot siit.

Lähisuhtevägivald

Kui oled lähisuhtes, kus tunned, et oled vaimselt, füüsiliselt, seksuaalselt või majanduslikult väärkoheldud, siis saad abi sotsiaalkindlustusameti ohvriabi kriisitelefonilt 116006, enda maakondlikult ohvriabitöötajalt või naiste tugikeskuse nõustajatelt.

  • Leia endale lähim naiste tugikeskus siit. Naiste tugikeskuses toetavad sind nõustajad, kes oskavad vastata sinu küsimustele sinu vastu suunatud vägivalla kohta ja teavad, kuidas sind aidata.
  • Naiste tugikeskuse teenus on tasuta ning seal pakutakse ka ajutist turvalist majutust naistele ja kaasas olevatele lastele.
  • Nõu küsides võid soovi korral jääda ka anonüümseks.
  • Nõu saad küsida ka lähedase, sõbra või töökaaslase, aga ka võõra inimese abistamiseks.
Seksuaalvägivald

Igasugune seksuaalvägivald on ääretult traumaatiline. Sellest toibumine võib võtta kaua aega. On tavaline, et võid vägivalla järgselt tunda hirmu, häbi või süüd. Tea, et seksuaalvägivalla kogemine ei ole mitte kunagi sinu süü. Seksuaalvägivalla eest vastutab alati toimepanija, mitte kannatanu. Kui sa oled hädaolukorras, siis helista esimesel võimalusel häirekeskusesse numbril 112. Ööpäevaringselt aitab sind ka ohvriabi kriisitelefon 116006.

Kui sinuga on toimunud seksuaalvägivald vähem kui 7 päeva tagasi, siis saad pöörduda seksuaalvägivalla kriisiabikeskusesse.

  • Seksuaalvägivalla kriisiabikeskused pakuvad esmast psühhosotsiaalset tuge ja meditsiinilist abi, on avatud 24/7 ja sinna saad pöörduda üksi või saatjaga ja ilma saatekirjata. Oled oodatud ka siis, kui sa ei mäleta, mis sinuga juhtus.
  • Seksuaalvägivalla kriisiabikeskused asuvad Tallinnas, Tartus, Pärnus ja Kohtla-Järvel. Täpsema asukoha info leiad siit.

Kui sinuga on toimunud seksuaalvägivald rohkem kui 7 päeva tagasi, siis on sulle abivõimalused olemas nii psühholoogilise toe kui tugigruppide kaudu olemas. Lisaks saavad sind aidata ohvriabitöötajad.

  • Tugigruppide eesmärk on toetada seksuaalvägivalda kogenud inimeste igapäevaeluga toimetulekut, pakkudes võimalust turvalises ja toetatud keskkonnas spetsialisti juhendamisel tegeleda grupiliikmetele oluliste küsimuste ja teemadega.
  • Ohvriabitöötaja võib minevikus kogetud seksuaalvägivalla puhul suunata traumast taastumist toetava vaimse tervise abi teenusele, näiteks individuaalsele psühholoogilisele nõustamisele. Täpsemat infot erinevate teenuste kohta saad ohvriabitöötajalt.

Rohkem infot seksuaalvägivalla ohvrite abi kohta leiad siit.

Hüvitise taotlemine
  • Sotsiaalkindlustusametilt saab taotleda ka kuriteoohvri riiklikku hüvitist, kui oled kuriteo tagajärjel saanud raske tervisekahjustuse. Selleks on oluline, et politseid on teavitatud 15 päeva jooksul peale kuriteo toimumist.
  • Riik hüvitab teatud ulatuses ka kuriteo tagajärjel tekkinud otsest varalist kahju.
  • Moraalse kahju hüvitamist on võimalik nõuda tsiviilhagiga.
  • Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuutasu alammäära ulatuses hüvitatakse kuriteoohvri matusekulud sellele, kes on need kulutused kandnud.
  • Kriminaalasja uurimises saab asutus, kes sind kohtumisele kutsus (politsei, prokuratuur või kohus) hüvitada sulle sõidu- või majutuskulud. Näiteks kui sul tekib transpordikulu või kaotad palgas seoses ülekuulamisele minemisega. Saad sellest vastavale asutusele teada anda ja nemad juhendavad, kuidas saad hüvitist taotleda.
  • Kui sa oled saanud vägivalla kuriteo tõttu raske tervisekahjustuse ning ei saa enam tööl käia ja sul on tekkinud sissetuleku vähenemine või kaotus, siis riik hüvitab igakuiselt selle kuni hüvitise piirmäära täitumiseni või kuni sissetulek taastub.

Täpsema info hüvitiste kohta leiad siit. Rahaliste murede ja hüvitiste kohta saad rohkem infot ohvriabitöötajalt või õigusabi pakkujatelt.

Meditsiiniline ja psühholoogiline abi

Kui juhtunu mõjutab sinu vaimset või füüsilist tervist, aga sa ei pea vajalikuks ohvriabi poole pöörduda, siis saab sind aidata ka sinu perearst. Esmaabi vajaduse puhul aitab erakorraline meditsiini osakond.

  • Perearst saab selgitada, kuidas ohvriks langemine võib mõjutada sinu lühi- ja pikaajalist tervist ning kuidas saaksid ennetada juhtunust tingitud negatiivseid mõjusid. Perearsti kaudu on sul võimalik saada ka psühholoogilist abi.
  • Kui vajad esmaabi, pöördu viivitamatult erakorralise meditsiini osakonda.

Kui juhtunu tagajärjel tunned, et elu raskus on muutunud su jaoks väljakannatamatult raskeks, siis tea, et ka selles olukorras on abi olemas. Sind saavad aidata järgmised telefoniliinid:

  • Ohvriabi kriisitelefon 116 006 ‒ kriisinõustamist pakutakse 24/7
  • Emotsionaalse toe ja hingehoiu telefon 116 123 - nõustajad pakuvad emotsionaalset tuge iga päev ajavahemikul kell 10–24 ning hingehoidjad on samal liinil kättesaadavad kell 16–24. Helistamine on tasuta ning tuge saab mõlema teenuse puhul nii eesti, vene kui ka inglise keeles.
  • Eluliini emotsionaalse toe telefon - 6558 088 (eesti keeles), 655 5688 (vene keeles), iga päev kl 19:00 – 07:00. Emotsionaalse toe telefon on inimestele, kes on emotsionaalse kriisi seisundis, depressioonis, tunnevad sügavat muret kaotuse ja leina tõttu, tunnevad üksindust, kannatavad vägivalla all,  kogevad mitmesuguseid suhte ja perekonnaprobleeme, sotsiaalseid raskusi või soovivad elust lahkuda.
  • Lasteabitelefon 116 111 – alaealise puhul saab julgelt küsida abi ja nõu.