Inimkaubandus

Inimkaubandus on tegevus, mille eesmärgiks on teiste inimeste ekspluateerimine kaubitseja poolt või selle võimaldamine teistele. Inimkaubanduse mõiste hõlmab nii siseriiklikku kui rahvusvahelist tegevust. See tähendab, et inimkaubandus ei pea tingimata toimuma üle riigipiiride, see võib aset leida ka riigisiseselt. Inimkaubanduse puhul on tegu nüüdisaegse orjastamisega. Inimkaubitsejad võivad ohvri meelitamiseks ning tema vastupanu murdmiseks kasutada pettust, ähvardusi, füüsilist vägivalda, tema abitut seisundit ja muid meetodeid.

Inimkaubandus on inimese asetamine olukorda, kus ta on sunnitud töötama tavapäratutel tingimustel, tegelema prostitutsiooniga, kerjama, panema toime kuriteo või täitma muud vastumeelset kohustust, samuti inimese sellises olukorras hoidmist, kui tegu on toime pandud vabaduse võtmise, vägivalla, pettuse, kahju tekitamisega ähvardamise, teisest isikust sõltuvuse, abitu seisundi või haavatava seisundi ärakasutamisega.

Inimkaubandus võib esineda erinevates vormides, milleks on: tööorjus, seksuaalne ekspluateerimine ning elundikaubandus.

Inimkaubanduse ohvritele kannatanutel on võimalus peale nõustamise (ohvriabi teenusena) kasutada vajaduse korral järgmisi teenuseid:

1)           turvaline majutus;

2)           toitlustus;

3)           vajalikud tervishoiuteenused;

4)           vajalik materiaalne abi;

5)           vajalik psühholoogiline abi;

6)           vajalik tõlketeenus teenuste saamiseks;

7)           muud ohvri füüsiliseks ja psühhosotsiaalseks taastumiseks vajalikud teenused.