Mida kujutavad endast erinevad menetlusliigid?

Lühimenetluses toimub küll kohtuistung, kus arutatakse kriminaaltoimiku materjale, kuid

sinna ei kutsuta tunnistajaid ega eksperte. Teie kui kannatanu saate kutse ja kohtunik võib Teid istungil küsitleda, aga kui Te kohale ei ilmu, ei takista see asja arutamist. Lühimenetlust ei saa kohaldada, kui kuriteo eest on ette nähtud eluaegne vangistus. Süüdimõistvat kohtuotsust tehes vähendab kohus süüdistatavale määratud karistust 1/3 võrra.

Kokkuleppemenetluse kohaldamiseks peavad kahtlustatav või süüdistatav ning tema kaitsja nõustuma kuriteoga tekitatud kahjuga ja jõudma prokuratuuriga kokkuleppele kuriteo eest

mõistetava karistuse osas. Kokkulepe esitatakse kohtule kinnitamiseks. Seda menetlust ei saa rakendada raskete kuritegude puhul ega ka juhul, kui Teie kannatanuna sellega ei nõustu.

Käskmenetlust saab kasutada, kui kuritegu ei ole raske, selle asjaolud on selged ja prokurör peab võimalikuks piirduda rahalise karistusega. Selle menetluse puhul peab kahtlustatav olema täisealine. Tegu on kirjaliku menetlusega, kus kannatanut välja ei kutsuta ja täiendavaid ütlusi ei pea andma.

Kiirmenetlus eeldab, et kuritegu ei ole raske, selle asjaolud on selged ja tõendid kogutud. Kiirmenetluse taotlus tuleb esitada 48 tunni jooksul alates hetkest, kui inimene on vahetult kuriteo toimepanemise järel üle kuulatud või kahtlustavana kinni peetud. Kõiki menetlusliike saab teha kiirmenetluse vormis, st 48 h jooksul.

Üldmenetluses toimub tavaline kohtulik arutelu ja kohtusse kutsutakse ka tunnistajad ja eksperdid. Üldmenetluses peab kannatanu minema kohtusse ütlusi andma.