Kohtumenetlus

Kui prokurör on toimiku kohtusse saatnud, paneb kohus paika istungiaja. Üldmenetluses saadetakse kannatanule ja tunnistajatele kutse tulla istungile ütlusi andma. Neil on kohustus istungile tulla ja ütlusi andma. Ka lühimenetluses ja kokkuleppemenetluses saadetakse kannatanule kutse, kuid tema osavõtt ei ole kohustuslik. Istungi toimumisaega on võimalik vaadata ka Riigi Teataja lehelt või küsida kohust või prokuratuurist.

Mis toimub kohtus? Kohtusse jõudes võid kohe suunduda oma kohtusaali juurde. Kohtumaja sissepääsu juures on alati ka valvur, kes juhendab, kuhu minema peab. Kui oled õige saali üles leidnud, siis oota ukse taga, kuni sind sisse kutsutakse. Kui saali uks on avatud, siis võid sisse minna. Seal on kohtuistungi sekretär, kes juhendab, kes kuhu istuma peab. Enne istungi algust kontrollib sekretär kõigi istungile kutsutud isikute isikusamasust.

Kohtuistungi alguses tehakse teatavaks kohtukoosseis, selgitatakse taandamisõigust (kui mõni pool soovib taandada kohtunikku või prokuröri) ning on võimalik esitada taotlusi (nt istungi kinniseks kuulutamiseks).

Enne iga isiku küsitlemist tutvustatakse talle tema õigusi ja kohustusi.

Lisaks uuritakse kohtus tõendeid, kuulatakse üle eksperte jne.

Kannatanu ja tunnistajad peavad kohtuistungil kohal olema vaid siis, kui neid on kutsutud ütlusi andma. Kannatanu võib osaleda tervel kohtuistungil, tunnistajad peavad enne oma ütluste andmist ootama kohtusaalist väljas. Kuna kohtuistungid on üldreeglina avalikud, siis võib saalis olla ka teisi jälgijaid. Kui Te arvate, et kohtuistungil hakatakse arutama Teie eraelulisi detaile, võite kohtult taotleda kohtuistungi kinniseks kuulutamist.

Täpsemalt võite kriminaalmenetluses kasutatavate mõistete kohta lugeda siit - Mõisted kriminaalmenetluses