Lapsesõbraliku kohtupidamise põhimõtted

Juhendmaterjal lapsele, kes annab kohtus tunnistusi.

Tunnistajaks olemine on väga tähtis. Lapsed ja noored tavaliselt ei tea, mida tähendab tunnistamine ja mis kohtus toimub. Kui ka Sina seda ei tea, siis ära muretse. Selles voldikus Sulle seda kõike seletataksegi. Ka kohtus on olemas inimesed, kes Sind abistavad (näiteks prokurör).

Sa tead, oled näinud või kogenud midagi, mis on kuriteojuhtumi uurimisel oluline. Oled sellest varem juba ka politseile ja prokurörile rääkinud, kuna nemad on need inimesed, kes tegelevad kuriteojuhtumi uurimisega.

Nüüd palutakse Sul kohtule rääkida:

• mida Sa nägid või kuulsid või

• mis Sinuga juhtus.

Kui räägid kohtule, mida Sa tead, siis see ongi kohtule tunnistuse andmine. Mõned küsimused, mida Sinult tunnistuse andmisel küsitakse, võivad olla keerulised ja rasked ja Sa pead toimunut meelde tuletama. Kui Sa täpselt ei mäleta, mida oled varem politseile ja prokurörile rääkinud, siis enne kohtu istungit võid mälu värskendamiseks oma varasemad ütlused koos prokuröriga üle vaadata. See annab enne kohtusseminekut kindlama tunde.

Kohtus ei ole kerge tunnistada, kuid tähtis on rääkida alati tõtt ja pidada meeles, et Sina ei ole teinud midagi valesti.

Mõnikord läheb päris kaua aega, enne kui juhtumit hakatakse kohtus arutama. Seepärast on hea, kui saad end kohtus toimuvaks ette valmistada. See voldik ongi just selleks koostatud. Sa võid prokurörilt uurida, kas saad enne kohtuistungit kohtumaja ja kohtu saaliga tutvuda. Vahel on see võimalik, vahel mitte. Kui tunned, et Sul on seda vaja, siis küsi julgesti. Kohtusse jõuab juhtum siis, kui keegi on teinud midagi, mis on seadusega keelatud.

Kohtus selgitatakse välja, kas seadust on rikutud ja kes seda tegi, ning otsustatakse, kellele ja milline karistus määrata.

Seadused on nagu tähtsad kokkulepped, neid ei tohi rikkuda. Kui keegi seda ikkagi teeb, siis saab ta karistada.

Kõigil inimestel, keda siin kirjeldatakse, on kohtuistungil täita oma roll, et selgitada välja, mis juhtus.

Tunnistaja on see inimene, kes räägib kohtule, mis temaga juhtus või mida ta kuriteo toimumise ajal nägi ja kuulis. Tunnistajaid võib peale Sinu veel olla.

Tunnistaja on see inimene, kes räägib kohtule, mis temaga juhtus või mida ta kuriteo toimumise ajal nägi ja kuulis. Tunnistajaid võib peale Sinu veel olla.

Kahtlustatav on see inimene, keda kahtlusta­takse kannatanule haiget tegemises või temalt millegi äravõtmises ehk teda kahtlustatakse kuriteo toimepanemises. Kahtlustatavaid võib olla rohkem kui üks. Kui prokurör on esitanud kaht­lustatavale kirjaliku süüdistuse ja seda kohtule tutvustanud, siis räägitakse kahtlustatavast edasi kui süüdistatavast.

Kaitsja aitab kaitsta süüdistatavat ning püüab sageli tõestada, et see, keda süüdistatakse, pole seda tegu toime pannud ja pole süüdi. Kaitsja võib kohtus esitada palju küsimusi.

Prokurör püüab kohtule näidata, kes ja kuidas on kuriteo toime pannud. Teisisõnu on prokurör süü­distaja ning ta võib kohtus küsida palju küsimusi.

Kohtunik on see inimene, kes kuulab kohtus ära kõigi inimeste jutu ja langetab selle põhjal otsuse, kas kuritegu pandi toime ja kes selles süüdi on.

Rahvakohtunik abistab kohtunikku otsuste langetamisel. Rahvakohtunikud ei osale igal kohtuistungil – oleneb sellest, kui keerulist juhtumit lahendatakse.

Kohtusekretär paneb kõik kohtus räägitu täpselt kirja.

Toetav täiskasvanu on kohtus Sinu toetamiseks ja abistamiseks. Toetav täiskasvanu võib olla ema või isa või mõlemad, keegi teine lähisugulane, sotsiaaltöötaja, kooli psühholoog, lastekaitse-spetsialist või keegi teine.

Kohtunik püüab istungil paigutada kõik istuma nii, et osalised (näiteks tunnistaja ja tema toetajad) saaksid istuda üksteisele lähedal ja mugavalt. Kohtuniku kõrval istuvad tavaliselt rahvakohtunikud ja kohtusekretär.

Tunnistaja annab ütlusi tavaliselt kas kohtuniku ees seistes või istudes. Mõnes kohtumajas on isegi kõnepult, kuhu Sind võidakse rääkima kutsuda. Kohtunik võib paluda tunnistajal seista või istuda ka hoopis mujal. Igal juhul püüab kohtunik leida kõigile sobivad kohad.

Kohtuistungid on enamasti avalikud. See tähendab, et istungit võivad jälgida kõik huvilised. Lastega seotud juhtumite arutamiseks võib kohtunik kuulutada istungi kinniseks ja siis jäävad kõrvalised inimesed ning tavalised huvilised kohtusaalist välja.

Kui enne kohtuistungit on Sinu või ka teiste tunnistajate ütlused üles filmitud, siis näidatakse seda filmitud materjali kohtus ja Sulle võidakse esitada selle kohta täpsustavaid küsimusi.

Kui tunnistaja ütlusi ei ole filmitud, siis tunnistavad kõik tunnistajad kohtus kohapeal ja ükshaaval teiste tunnistajate juuresolekuta. Kui on ainult üks tunnistaja, siis kuulatakse teda. Prokurör, kaitsja ja kohtunik saavad küsida täpsustavaid küsimusi.

Kohtus küsitakse Sinu käest uuesti neid asju, mida Sa politseis juba oled selgitanud.

Kui kohtuistungil on kätte jõudnud aeg anda ütlusi, siis näidatakse Sulle, kuhu pead minema ja millises järjekorras pead küsimustele vastama. Tavaliselt teeb seda prokurör.

Võib juhtuda, et pead kohtumajas istungi algust ja tunnistamist ootama. Seepärast on hea võtta kaasa juua (näiteks pudel vett) ja midagi näksimiseks.

Ühes tasub võtta ka raamat, koolist antud kodutööd, mõni mäng või midagi muud, mis pakub Sulle huvi ja aitab aega veeta.

Kohtuistungile mine puhanuna. Sinu jutt on kohtule väga tähtis ja seetõttu võib juhtuda, et pead tunnistusi andma mitmel päeval. Kui Sind on kutsutud tunnistama, siis kõigepealt küsitakse Su nime ja vanust. Vasta selge ja kõlava häälega.

Kui kätte on jõudnud aeg ütlusi anda, siis:

• kuula hoolikalt, et saaksid täpselt aru, mida Su käest küsitakse,

• vasta küsimustele,

• ja mis peamine: räägi tõtt.

Kuulamine

• Enne kui küsimusele vastad, veendu, et said sellest täpselt aru. Sa võid alati paluda küsimust korrata,

kui seda polnud hästi kuulda või ei saanud Sa täpselt aru, mida küsiti. Võid ka paluda, et küsimus

esitataks teistmoodi.

• Kui sama küsimust küsitakse uuesti ja Sa ei saa sellest ikka aru, siis ütle seda kindlasti. Palu küsimust

täpsustada seni, kuni see on Sulle arusaadav.

• Kui Sinult küsitakse mitu küsimust korraga, siis palu esitada küsimused ükshaaval.

Vastamine

• Ära kiirusta. Ära jäta midagi ütlemata. Ära mõtle midagi välja ja ära oleta. Räägi asjadest, mida Sa

kindlasti tead ja mäletad.

• Räägi selgelt ja pigem valjema häälega. Kohtunik ja teised saalis viibijad peavad Sind kuulma.

• Kui Sa ei tea vastust või ei mäleta juhtunut, siis nii vastagi: „Ma ei tea“ või „Ma ei mäleta“.

• Sinu käest võidakse küsida ka teemade kohta, millest on raske rääkida. Kui küsimus ärritab Sind, siis

usu, teised mõistavad Su tundeid. Teiste ees on üsna raske rääkida ja on täiesti normaalne, kui oled

veidi mures ja see teeb Sind närviliseks.

• Pea meeles, et kohtunik ei saa Su peale pahaseks, hoolimata sellest, mida ja kuidas Sa ütled. Sina ei ole midagi halba teinud ja oled kohtus selleks, et rääkida juhtunu kohta tõtt.

Tõe rääkimine

• Sa ilmselt tead, mis on valetamine. Sa ütled, et midagi juhtus, kuigi tegelikult seda ei toimunud, või hoopis vastupidi: midagi juhtus, aga Sina ütled, et mitte midagi ei juhtunud. Kohtus ei tohi valetada, seal tuleb rääkida ainult tõtt.

• Sinu käest võidakse küsida midagi, mida teate ainult Sina ja süüdistatav. Pea meeles, et kohtunik

ja teised saalis olijad ei olnud kohapeal ega tea seda, mida teie kahekesi teate. Seega pead juhtunust ka teistele rääkima.

• Kohtus võid rääkida välja saladusi, peamine, et need vastaksid tõele.

• Keegi ei tohi kohtus Sulle ette öelda, mida Sa pead ütlema. Kui keegi seda üritab, siis ära tee temast välja. Sind on kutsutud tunnistusi andma, seega räägi oma sõnadega sellest, mis juhtus.

Pea meeles!

• Kui Sa tunned tunnistust andes, et pead minema tualetti, jooma vett või end veidi koguma, siis anna kohtunikule käega märku ja ütle, et Sa vajad väikest pausi.

• Kui tunned, et Sul hakkab halb, või oled väsinud, siis anna sellestki märku. Kohtus on inimesi, kes saavad Sind aidata.

• Käega võid märku anda ka siis, kui Sulle jääb midagi segaseks ja Sa ei saa päris hästi aru, mida Sinult küsiti. Samuti siis, kui Sulle meenub, et midagi on jäänud ütlemata, kuid Sulle tundub siiski, et on tähtis kohtule sellest rääkida.

• Ülekuulamine tähendab seda, et politseinik või prokurör küsib Sinu käest kuriteo uurimiseks

vajalikke küsimusi ja Sina räägid neile, mida asja kohta tead.

• Alla 14aastaseid kuulab üle väljaõppega politseinik või prokurör. Kui sellist spetsialisti ei ole, võtab

ülekuulamisest osa lastekaitsetöötaja, sotsiaaltöötaja, pedagoog või psühholoog.

• Alla 14aastase ülekuulamisel ei kasutata kohtus ristküsitlust, vaid kohtunik palub tal rääkida asja kohta kõik, mida ta teab.

• Alla 10aastaste tunnistaja ja alla 14aastase füüsilise ja seksuaalse väärkohtlemise kannatanu  ning alaealise kõne-, meele-, vaimupuudega või psüühikahäiretega tunnistaja ütlused salvestatakse videosse, et vältida korduvate ülekuulamiste kahjulikku mõju ning sellisel juhul last kohtus üle ei kuulata.

• Last saab kohtus üle kuulata ka kaugülekuulamise teel – kas tehnilise lahenduse abil või telefonitsi. Seda, kas sellist võimalust kasutatakse ka Sinu puhul, selgitab Sulle prokurör.

Kohtus on võimalik kasutada kannatanu kaitsmiseks sirmi, et kannatanu ei peaks süüdistatavat nägema. Seda, kas sellist võimalust kasutatakse ka Sinu puhul, selgitab Sulle prokurör.

Kui oled tunnistust andes vastanud kõikidele küsimustele ja enam küsimusi ei ole, siis on Sinu töö kohtusaalis tehtud. Suur tänu Sulle selle eest!

Kohus võib langetada kas süüdimõistva või õigeksmõistva otsuse. Kui kohus otsustab süüdistatava süüdi mõista, siis määrab kohus talle karistuse.

Kui kohus langetab õigeksmõistva kohtuotsuse, siis see, keda süüdistati, ei olnud ikkagi süüdi või ei suudetud koguda piisavalt andmeid, et tema tegu tõendada.

Kui tahad pärast kohtuistungit teada saada, mis otsuse kohus tegi, siis võid paluda prokuröril Sulle hiljem tulemustest teada anda, kuigi kohtuotsus avaldatakse ka kohtu kodulehel. Kodulehelt saad otsust otsida kohtuasja numbri järgi, mille leiad Sulle saadetud kohtukutselt.

Pärast kohtuotsuse kuulutamist või teatavaks tegemist võib sellega tutvuda ka kohtus. Kannatanule saadetakse  ka kohtuotsuse koopia.

Kui kohus leiab, et süüdistatav on süüdi, kuid süüdistatav ja tema kaitsja ei ole selle otsusega rahul, siis on neil võimalik kaevata otsus edasi järgmise astme kohtusse. Samuti võib juhtuda, et Sul tuleb uuesti minna kohtusse tunnistusi andma, kuigi seda juhtub üsna harva.