Seksuaalvägivald - mind vägistati

Kui Sinu suhtes on toime pandud vägivallakuritegu, siis pöördu esmalt arsti poole, kes fikseerib vigastused ning osutab vajalikku meditsiinilist abi. Mida kiiremini seda tehakse, seda rohkem tõendusmaterjali saadakse. Jälgi, et arsti Sinu vigastused ka dokumenteeriks. Kui Sa ei soovi arsti poole pöörduda või kahtled, kas politseisse avaldus esitada, siis tee oma vigastustest pilti – nii fikseerid aja, millal vigastused tekkisid.

Juhised toimimiseks, kui oled äsja kogenud vägistamist või seksuaalset rünnakut.
Mine kohta, kus sul on ohutu ja turvaline.  Hädaolukorras võid helistada numbril 112.
  • Ära pese end ning ära vaheta riideid. Ükskõik, kas otsustad esmalt pöörduda naistearsti vastuvõtule või politseisse, pea silmas, et tõendite kogumise huvides on hädavajalik ennast mitte eelnevalt pesta ega riideid vahetada, kuigi selline seesmine vajadus võib tekkida. Vastuvõtule minnes võta kaasa vahetusriided. Juhul, kui oled siiski riideid vahetanud, säilita seljas olnud riideid (sh aluspesu), pesemata, eraldi paberkotis.
  • Otsi arstiabi (ka siis, kui puuduvad nähtavad vigastused). Lase end võimalikult kiiresti naistearstil või haiglas erakorralise meditsiini osakonnas üle vaadata ja dokumenteerida kõik vigastused. 
    Meedikud (või politsei) saavad tegutseda seda tulemuslikumalt, mida varem Sa pöördud (soovitavalt esimese ööpäeva jooksul pärast juhtumit). Abi järele tasub pöörduda ka hiljem.
    Naistearst saab lisaks tõendite kogumisele aidata ka raseduse ja seksuaalsel teel levivate nakkuste ennetamise, edasisie nõu ja abi osas – tõenäoliselt võtab arst vajalikud testid, kirjutab vajadusel välja ennetava ravi ja kutsub ka järelkontrollile.
    Kui sul on ravi vajavad vigastused, võib olla vajalik koheselt erakorralise meditsiini osakonda pöördumine (selle kaudu saad kohtuda ka naistearstiga).

     Anna meedikule kindlasti teada, mis Sinuga juhtus.
     Ka kergemate vigastuste puhul on oluline need kiiresti fikseerida, et saaksid kas kohe või edaspidi anda asjale ametliku käigu. Võimaliku rasestumise vältimiseks saad 72 tunni jooksul kasutada SOS pilli.
  • Kaalu tõsiselt politsei teavitamist. See on Sinu otsustada, kas Sa soovid juhtunu kohta ametliku menetluse algatada või ei, kas Sa teed seda nüüd või – isegi aastaid – hiljem. Politsei abil asjadele ametliku käigu andes aitad kaasa sellele, et sama toimepanija ohvriks ei langeks veel keegi. Kui Sa otsustad teavitada juhtunust politseid/ametivõime, siis tasub kutsuda kaasa mõni sõber või lähedane, kes saab sulle toeks olla. Ametliku menetluse algatamisel saavad Sind aidata ka ohvriabiorganisatsioonid ja naiste varjupaigad. Sulle võib algul tunduda, et Sa ei soovi asjale ametlikku käiku anda, kuid on võimalik, et soovid seda hiljem siiski teha. Seega  hoia alles riided, mis Sul rünnaku ajal seljas olid, ära pese neid ja pane need kuiva ja puhtasse paberkotti hoiule.
  •  Otsi tuge lähedastelt. Igasugune seksuaalvägivald on väga traumaatiline kogemus, millest toibumine võib võtta kaua aega. Sellised tunded nagu enesesüüdistus, hirm ja häbitunne on seksuaalvägivalla kogemuse puhul tavalised ja sagedased.  Palju abi võib keerulises olukorras olles mõne oma lähedasega (hea sõbra või pereliikmega) rääkimisest
     
  • Ära jää üksi ning otsi abi esimesel võimaluse
  • Pöörduda saab haigla erakorralise meditsiini osakonda või günekoloogilist abi osutava haigla vastuvõtuosakonda. Esmast ja järeravi osutavad seksuaalvägivalla üleelanutele raviasutuatses Tallinnas, Tartus ja Pärnus. Tallinnas pöörduda Lääne-Tallinna Keskhaigla naistekliiniku vastuvõtuosakonda, Tartus Tartu Ülikooli Kliinikumi erakorralise meditsiini osakonda ning Pärnus Pärnu Haigla naistekliiniku vastuvõtuosakonda.
  • Lastevastase seksuaalvägivalla korral tuleb alati teavitada politseid.
     

Arsti juurde või politseisse pöördumine võib tunduda  Sulle tõeliselt raske, sest pärast hirmutavat sündmust  võib sul olla hirm, et pead kõik uuesti läbi elama. Siiski aitab professionaalse abi saamine Sul tasapisi taas uskuma hakata, et Sinu elus toimuva üle otsustad eelkõige ja ainult Sina ise, et on võimalik ennetada haigestumist, saada nii kehalist kui psühholoogilist ravi, tunda end  taas turvaliselt ja väärikana.

Kui oled kogenud seksuaalset ahistamist, ei peaks Sa oma tunnetega üksi jääma ning ahistamist saladuses pidama või unustada püüdma. Räägi kellegagi, keda usaldad ning vajadusel küsi nõu asjatundjalt. Abi taolises olukorras võib olla ka oma õiguste tundmisest ning ennastkehtestavast käitumisest.
 

Mine kohta, kus sul on ohutu ja turvaline.  Hädaolukorras võid helistada numbril 112.

  • Ära pese end ning ära vaheta riideid. Ükskõik, kas otsustad esmalt pöörduda naistearsti vastuvõtule või politseisse, pea silmas, et tõendite kogumise huvides on hädavajalik ennast mitte eelnevalt pesta ega riideid vahetada, kuigi selline seesmine vajadus võib tekkida. Vastuvõtule minnes võta kaasa vahetusriided. Juhul, kui oled siiski riideid vahetanud, säilita seljas olnud riideid (sh aluspesu), pesemata, eraldi paberkotis.
  • Otsi arstiabi (ka siis, kui puuduvad nähtavad vigastused). Lase end võimalikult kiiresti naistearstil või haiglas erakorralise meditsiini osakonnas üle vaadata ja dokumenteerida kõik vigastused. 
    Meedikud (või politsei) saavad tegutseda seda tulemuslikumalt, mida varem Sa pöördud (soovitavalt esimese ööpäeva jooksul pärast juhtumit). Abi järele tasub pöörduda ka hiljem.
    Naistearst saab lisaks tõendite kogumisele aidata ka raseduse ja seksuaalsel teel levivate nakkuste ennetamise, edasisie nõu ja abi osas – tõenäoliselt võtab arst vajalikud testid, kirjutab vajadusel välja ennetava ravi ja kutsub ka järelkontrollile.
    Kui sul on ravi vajavad vigastused, võib olla vajalik koheselt erakorralise meditsiini osakonda pöördumine (selle kaudu saad kohtuda ka naistearstiga).

     Anna meedikule kindlasti teada, mis Sinuga juhtus.
     Ka kergemate vigastuste puhul on oluline need kiiresti fikseerida, et saaksid kas kohe või edaspidi anda asjale ametliku käigu. Võimaliku rasestumise vältimiseks saad 72 tunni jooksul kasutada SOS pilli.
  • Kaalu tõsiselt politsei teavitamist. See on Sinu otsustada, kas Sa soovid juhtunu kohta ametliku menetluse algatada või ei, kas Sa teed seda nüüd või – isegi aastaid – hiljem. Politsei abil asjadele ametliku käigu andes aitad kaasa sellele, et sama toimepanija ohvriks ei langeks veel keegi. Kui Sa otsustad teavitada juhtunust politseid/ametivõime, siis tasub kutsuda kaasa mõni sõber või lähedane, kes saab sulle toeks olla. Ametliku menetluse algatamisel saavad Sind aidata ka ohvriabiorganisatsioonid ja naiste varjupaigad. Sulle võib algul tunduda, et Sa ei soovi asjale ametlikku käiku anda, kuid on võimalik, et soovid seda hiljem siiski teha. Seega  hoia alles riided, mis Sul rünnaku ajal seljas olid, ära pese neid ja pane need kuiva ja puhtasse paberkotti hoiule.
  •  Otsi tuge lähedastelt. Igasugune seksuaalvägivald on väga traumaatiline kogemus, millest toibumine võib võtta kaua aega. Sellised tunded nagu enesesüüdistus, hirm ja häbitunne on seksuaalvägivalla kogemuse puhul tavalised ja sagedased.  Palju abi võib keerulises olukorras olles mõne oma lähedasega (hea sõbra või pereliikmega) rääkimisest
     
  • Ära jää üksi ning otsi abi esimesel võimaluse
  • Pöörduda saab haigla erakorralise meditsiini osakonda või günekoloogilist abi osutava haigla vastuvõtuosakonda. Esmast ja järeravi osutavad seksuaalvägivalla üleelanutele raviasutuatses Tallinnas, Tartus ja Pärnus. Tallinnas pöörduda Lääne-Tallinna Keskhaigla naistekliiniku vastuvõtuosakonda, Tartus Tartu Ülikooli Kliinikumi erakorralise meditsiini osakonda ning Pärnus Pärnu Haigla naistekliiniku vastuvõtuosakonda.
  • Lastevastase seksuaalvägivalla korral tuleb alati teavitada politseid.
     

Arsti juurde või politseisse pöördumine võib tunduda  Sulle tõeliselt raske, sest pärast hirmutavat sündmust  võib sul olla hirm, et pead kõik uuesti läbi elama. Siiski aitab professionaalse abi saamine Sul tasapisi taas uskuma hakata, et Sinu elus toimuva üle otsustad eelkõige ja ainult Sina ise, et on võimalik ennetada haigestumist, saada nii kehalist kui psühholoogilist ravi, tunda end  taas turvaliselt ja väärikana.

Kui oled kogenud seksuaalset ahistamist, ei peaks Sa oma tunnetega üksi jääma ning ahistamist saladuses pidama või unustada püüdma. Räägi kellegagi, keda usaldad ning vajadusel küsi nõu asjatundjalt. Abi taolises olukorras võib olla ka oma õiguste tundmisest ning ennastkehtestavast käitumisest.

Pärast rünnakut on teisi inimesi raske usaldada, kuid abi otsimine on tähtis.

Kui langete vägivalla ohvriks, siis peate kindlasti pöörduma arsti juurde, et vigastused õigel ajal fikseeritaks ja tehtaks vajalikud analüüsid. Vigastused võivad olla tõsisemad, kui Teile esmapilgul tundub. Arsti hinnangute abil saab tõendada Teie vastu toimepandud tegu ja kurjategija süüdi mõista. Pidage meeles, et mõnd analüüsi on võimalik teha ainult lühikese aja jooksul, sest vigastused võivad kaduda.

Jälgige, et Teie vigastused traumapunktis või politseis dokumenteeritaks, sest ametlik kinnitus võib olla kohtuprotsessil kaalukas tõendusmaterjal.

Kui Te veel kaalute politsei poole pöördumist, võiksite ise oma vigastusi pildistada või paluda teha seda kellelgi teisel. Kuna mõni vigastus paraneb kiiremini, teine aeglasemalt, siis on vigastuse tekkeaega tihti raske tuvastada. Pildi tegemise aja saab aga kindlaks teha. Igal juhul on hea, kui pöördute võimalikult ruttu politseisse.

Kui vägivallatsemine on toimunud korduvalt, kuid Teil ei ole kohe võimalik politseisse pöörduda, siis märkige võimalusel  vägivallateod ja ähvardused  kuupäeva kaupa üles. Hoidke alles ähvarduskirjad, e-kirjad, arstitõendid, sõnumid jms.