Menetlus

Siin lehel on info kriminaalmenetluse korralduse ning selle kohta, millised on Teie õigused ja kohustused kannatanuna kriminaalmenetluses. 

Palun valige vasakust menüüst teid huvitav teema.

  • 1. Sinuga on juhtunud

    Kui olete langenud kuriteo ohvriks, pöörduge nii ruttu kui võimalik politsei poole. Mida kiiremini saab politsei kuritegu ja selle sündmuskohta uurima asuda, seda tõenäolisem on, et kurjategija tehakse kindlaks ja tema süü tõendatakse.

    • Teen politseisse avalduse

      Kui olete kuriteost teatanud, annab politsei Sulle infot ohvriabiteenuste kohta ning muud infot, mida kannatanul vaja teada on. Kui olete kuriteoteate esitanud, alustab politsei uurimist ning püüab leida tõendeid juhtunu kohta. Kuna olete kannatanu, on politseil tõenäoliselt vaja Teiega juhtunust rääkida.

      Politseil võib olla vajalik koguda tõendeid sealt, kus kuritegu toime pandi – nt nagu fotod, sõrmejäljed. Kui Teile on mingil moel viga tehtud vägivaldse rünnaku tõttu või olete kannatanu seksuaalkuriteos, küsib politsei, kas olete nõus meditsiinilise läbivaatusega.

      Eeluurimine võtab aega. Politsei annab Teile politseiametniku nime ning telefoninumbri, kes on Teie juhtumi eest vastutav ning hoiab Teid kursis juhtumiga seotud olulistest arengutest. Kui soovite politseiga ühendust võtta, oleks hea, kui oskate öelda enda kriminaalasja numbri – nii suudab politsei Teid kõige kiiremini aidata.

      • Menetlust alustatakse
        Kui politsei või prokuratuur on seisukohal, et kuriteoteates kirjeldatud sündmuse näol on tegemist kuriteoga, siis alustatakse kriminaalmenetlust.
        • Ülekuulamine
          Reeglina teab kannatanu kuriteosündmuse kohta informatsiooni, mida asja lahendamiseks on vaja. Seetõttu kutsub poltisei Teid tõenäoliselt ülekuulamisele.
          • Uurimine jätkub
            Kuriteo lahendamine võib võtta aega, mistõttu võib ka menetlus kesta kaua.
          • Uurimine lõpetatakse
            Kui kõik vajalikud tõendid otsuse tegemiseks on kogutud, siis saadab politsei materjalid prokuratuuri, et prokuratuur teeks otsuse kriminaalasja kohtusse saatmise või menetluse lõpetamise osas.
      • Menetlust ei alustata
        Kui kriminaalmenetlust ei alustata, teatatakse sellest kuriteoteate tegijale 10 päeva jooksul alates kuriteoteate saamisest. Menetlust ei alustata, kui puuduvad kuriteole viitavad tunnused, kuriteo aegumistähtaeg on möödunud, kahtlustatav on surnud, samas süüdistuses on jõustunud kohtulahend või on menetlus lõpetatud või esinevad muud kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud põhjused menetluse alustamata jätmiseks.
    • Ei tee politseisse avaldust

      Juhul, kui Te ei tee politseisse avaldust, saad avalduse teha ka hiljem, kuid siis võib olla raskem tõendeid koguda. Kui Te avaldust ei tee, siis on Teil siiski õigus pöörduda Ohvriabi poole. Sealsed töötajad annavad Teile tuge ja informatsiooni selle kohta, millist abi Teil on võimalik saada. Pange tähele, et kuriteoohvrile ettenähtud riiklikke hüvitisi saate taotleda ainult juhul, kui kuritegu on politseis 15 päeva jooksul (alates kuriteo toimumisest) registreeritud ja kriminaalasi on algatatud. Seega avalduse tegemata jätmine takistab hilisemat hüvitise saamise võimalust.

  • 2. Eeluurimine on lõppenud

    Kriminaaltoimik saadetakse prokuratuuri, kus prokurör otsustab, kas toimiku materjalid on piisavad. Kui prokurör leiab, et vaja on koguda täiendavaid tõendeid, võib ta kriminaaltoimiku saata tagasi uurijale ja lasta koguda täiendavaid tõendeid.

     

    • Menetlus jätkub

      Kui prokurör leiab, et kõik vajalikud tõendid on kogutud ning ta on veendunud, et kuritegu on kahtlustatava poolt toime pandud, siis peab ta otsustama, millisel viisil on sobiv menetlusega jätkata. Kergematel juhtudel võib võimalik olla menetluse lõpetamine kannatanu nõusolekul lepitusmenetluse abil või otstarbekuse kaalutlusel kahtlustatavale kohustuste määramisega. Kui tegemist on raskema kuriteoga, saadab prokuratuur kriminaalasja kohtusse - loe erinevate menetlusliikide kohta siit. Enne kriminaalasja kohtusse saatmist võtab prokurör Teiega ühendust ja pakub Teile võimalust minna kriminaalasja toimikuga tutvuma. Samuti on see viimane hetk tsiviilhagi esitamiseks.

       

    • Menetlus lõpetatakse

      Menetluse võib prokurör lõpetada siis, kui ta leiab, et kahtlustatav ei ole kuritegu toime pannud. Samuti on prokuröril võimalus kergematel juhtudel menetlus lõpetada kannatanu nõusolekul lepitusmenetluse abil või otstarbekuse kaalutlusel kahtlustatavale kohustuste määramisega.

      Kannatanul on võimalus menetluse lõpetamise otsus 10 päeva jooksul Riigiprokuratuuris vaidlustada.

       

  • 3. Kohtuistungid

    Kui prokurör on otsustanud kriminaalasja saata kohtusse ning kohus paneb paika aja, millal asja hakatakse arutama. Kohtuliku arutamise käik sõltub sellest, millises menetlusliigis prokurör asja kohtusse saatis - loe erinevate menetlusliikide kohta siit. Mõne menetlusliigi puhul on kannatanu kohalviibimine kohtus vajalik, mõne puhul mitte.

     

    • Kohtuotsuse tegemine ning kuulutamine

      Kui kohtulik arutamine on lõppenud, teatab kohus, millal kohtuotsus kuulutatakse. Kannatanul on õigus viibida ka kohtuotsuse kuulutamisel, kuid kui kannatanu seal ei osale, siis saadetakse talle kohtuotsus postiga.

       

      • Mõistetakse õigeks

        Kui kohus leiab, et süüdistatav ei ole kuritegu toime pannud, tehakse õigeksmõistev otsus. Kohus võib kõigepealt teha resolutiivotsuse, kus on kirjas ainult otsus ilma põhjendusteta.

        Kannatanul on võimalik kaevata kohtuotsuse peale ringkonnakohtule. Selleks tuleb kohtule esitada kirjalikult seitsme päeva jooksul pärast resolutiivotsuse kuulutamisest vastav teatis. Seejärel koostab kohus koos põhjendustega otsuse. Põhjendustega kaebus (apellatsioon) tuleb esitada 15 päeva jooksul pärast tervikotsuse kättesaamist.

         

        • Kohtuotsuse jõustumine

          Kui keegi kohtuotsust ei vaidlusta ning edasikaebe tähtaeg on möödunud, siis kohtuotsus jõustub lõplikult.

           

      • Mõistetakse süüdi

        Kui kohus leiab, et süüdistatav on kuriteo toime pannud, tehakse süüdimõistev otsus ning mõistetakse karistus.

        Juhul kui kannatanu esitas menetluses ka tsiviilhagi, siis teeb kohus otsuse ka selles osas.

         

        • Kohtuotsuse jõustumine

          Kohtuotsus jõustub pärast seda, kui edasikaebetähtajad on möödunud ning keegi ei ole kohtuotsust vaidlustanud. Erinevates menetlusliikides on edasikaebevõimalused erinevad, loe nende kohta täpsemalt siit.

          Juhul kui kannatanu esitas menetluses ka tsiviilhagi ja kohus selle rahuldas, siis on jõustunud kohtuotsus täitedokument, millega kannatanu võib pöörduda kohtutäituri poole, et algatada väljamõistetud summa osas täitemenetlust. 

           

  • 4. Karistuse kandmine

    Süüdimõistva kohtuotsusega mõistetakse kurjategijale ka karistus. Karistus võib olla rahaline karistus või vangistus, mis on võimalik jätta tingimisi kohaldamata (käitumiskontrolliga või ilma), asendada üldkasuliku töö või raviga. 

    Juhul kui reaalse vangistusega karistatud süüdimõistetu vabastatakse ennetähtaegselt vanglast ning kannatanu on menetluse käigus avaldanud soovi sellest enda teavitamiseks, siis teavitab kohus süüdimõistetu ennetähtaegse vabastamise korral sellest ka kannatanut.