Korduma kippuvad küsimused

Allpool on vastused levinumatele küsimustele, mis kannatanutel kriminaalmenetlusega seonduvalt on tekkinud.

Vastuse lugemiseks vajuta küsimusel.

UURIMINE 

Kuidas ma saan infot endaga seotud kuriteo menetluse kohta?

Jooksvat infot kriminaalmenetluse käigu kohta saate küsida menetlejalt või politsei kontaktisikult. Sellisel viisil saate üldisemat infot menetluse kohta. Juhtumiga tegelevate politseiametnike kontaktandmeid saate politsei kliendiinfo numbril 612 3000 (järgides saadud juhiseid), politsei võrgukodust aadressil www.politsei.ee või prokuratuurist (www.prokuratuur.ee). Samas pidage silmas, et menetluse huvidest tulenevalt ei ole uurijal võimalik Teiega kogu menetlusinfot alati jagada.

E-toimiku (www.e-toimik.ee) kaudu saate ID-kaardi abil tutvuda osade Teile saadetud menetlusdokumentidega.

Lisaks on Teil kannatanuna õigus tutvuda kriminaalasja toimikuga prokuratuuris pärast kohtueelse uurimise lõppu, see tähendab enne seda kui kriminaalasi saadetakse kohtusse. Samuti on Teil õigus tutvuda toimikuga kui prokuratuur kriminaalmenetluse ilma kohtusse saatmata lõpetab. 
Millal politsei lõpetab juhtunu uurimise? 

Kõik kriminaalasjad ei jõua kohtusse, mõni asi lõpetatakse. Näiteks võidakse kriminaalmenetlus lõpetada, kui ei suudeta välja selgitada, kes kuriteo toime pani.

Politseil võib asja uurimine võtta oodatust kauem aega, sest eesmärk on teha täiesti kindlaks, kas kuritegu on toime pandud ja kas on piisavalt tõendeid, et esitada kahtlustatavale süüdistus.

Kriminaalmenetlus võidakse lõpetada ka siis, kui kuritegu ei ole raske ja toimepanija süü ei ole suur

ning ta on asunud kuriteoga tekitatud kahju heastama. Sel juhul peab toimepanija hüvitama tekitatud kahju, tasuma kriminaalmenetluse kulud või tegema üldkasulikku tööd. Kui ta seda ei tee, jätkab prokuratuur uuesti kriminaalmenetlust. Veel üks lõpetamise põhjus on karistuse ebaotstarbekus. See tähendab, et teo toimepanijat on juba karistatud või tõenäoliselt karistatakse lähiajal mõne teise kuriteo eest märksa rangemalt.

Mis põhjusel menetlust ei alustata?

Kui olete politseile avalduse teinud, siis ei tähenda see, et menetlus ka algatatakse. Politsei järgib menetluse alustamisel seaduses sätestatud reegleid. Näiteks ei algata politsei menetlust kui puudub menetluse algatamiseks vajalik alus. See tähendab, et ei ole asjaolusid, mis viitaksid kuriteo toimepanekule.

Menetlust ei alustata ka juhul kui kuritegu on toime pandud nii kaua aega tagasi, et see on aegunud või kui süüdistatav on seoses sama asjaga varem kohtus käinud ning tema suhtes on menetlus lõpetatud kohtuotsuse/määrusega. Samuti ei algatata menetlust kui kuritegu on toime pandud teise riigi seaduste kehtivusalas (väljaspool Eesti territooriumi).

Lisaks sellele ei algatata menetlust kui süüdistatav on vahepeal surnud või parandamatult haigestunud selliselt, et ei ole võimeline menetluses osalema ega karistust kandma.

Menetluse algatamata jätmisest teavitatakse Teid Kui menetlust ei ole algatatud on Teil võimalus kümne päeva jooksul alustamata jätmine prokuratuuris vaidlustada.

Mis toimub ülekuulamisel?

Kui Te teate midagi olulist juhtunu kohta, kuulatakse Teid kannatanuna üle. Kui politseinik, prokurör või kohtunik Teid enda juurde kutsub, peate kindlasti kohale ilmuma. Kui see ei ole võimalik, siis andke sellest teada Teid kutsunud politseinikule või prokurörile. Vastasel juhul võidakse Teid sunniviisiliselt kohale tuua.

Te peate osalema ülekuulamisel ning alluma politsei, prokuratuuri ja kohtu korraldustele.

Ütluste andmisest tohite keelduda ainult seaduses ette nähtud juhtudel: Te ei pea andma ütlusi oma abikaasa ja lähisugulaste vastu ning juhul, kui ütlused osutavad Teie süüle. Te võite jutu, mida ülekuulajale räägite, ise üles kirjutada. Te ei tohi anda valeütlusi.

Kui ülekuulamisel on vaja kasutada raskesti meelde jäävaid andmeid, siis võite tugineda märkmetele ja dokumentidele. Lugege kõik allkirjastatavad dokumendid hoolikalt läbi. Teid võidakse üle kuulata mitu korda. Kannatanuna ei saa Te olla anonüümne, kuid võite taotleda, et protokollis ei märgitaks Teie andmeid (elu- ja töökoht, õppeasutus).

Et tunneksite end ütlusi andes kindlamini, paluge politseinikku või prokuröri, et nad kirjeldaksid Teile kõike seda, mis ees ootab. Nad on  valmis andma infot ka Teie õiguste ja võimaliku hüvitise, ohvriabiteenuse pakkujate ja vajaduse korral ka arstiabi kohta.

Kuidas ma saan tutvuda kriminaalasja lõpetamise määrusega?
Peale kriminaalmenetluse lõpetamist saadetakse kriminaalasja lõpetamise määruse koopia viivitamatult Teile või Teie esindajale. Alates lõpetamise määruse kättesaamisest on Teil kannatanuna 10 päeva aega, et taotleda tutvumist kriminaaltoimikuga, kui peate seda vajalikuks. Samuti on Teil õigus lõpetamise määruse kättesaamisest 10 päeva jooksul kriminaalmenetluse lõpetamist prokuratuuris vaidlustada.
Kas ma saan oma toimikuga tutvuda?
Üldjuhul tutvustatakse toimikut kannatanule peale kohtueelse menetluse lõppu. Teil on õigus oma toimikuga tutvuda prokuratuuris, kui kohtueelne menetlus on lõppenud. Toimikust saadud infot tohite avaldada ainult prokuröri loal.
Mis on tsiviilhagi?
Tsiviilhagi kriminaalmenetluses – kui Teile on kuriteoga tekitatud kahju, siis saate kahju hüvitamist nõuda kriminaalmenetluse raames. Sageli on mõistlikum nõuda kahju hüvitamist kriminaalmenetluse raames, sest sel juhul pole vaja tasuda riigilõivu ning tsiviilhagi lahendatakse koos kriminaalasjaga. Tsiviilhagi esitamise viimane tähtaeg on 10 päeva pärast seda, kui prokurör Teile toimikut tutvustab. Kohus hakkab tsiviilhagi arutama ainult siis, kui Te olete tsiviilhagi esitanud.
Mis on lepitusmenetlus?

Prokuratuur või kohus võib lõpetada kriminaalmenetluse lepituse teel. Selleks on vaja nii Teie kui ka teo toimepanija nõusolekut. Lepitusmenetluse eesmärk on aidata osapooltel jõuda kokkuleppele, kuidas kuriteoga tekitatud kahju heastada. Lepitamine aitab Teil vähendada kuriteost tingitud pingeid, hirmu ja viha. Lepitajad on koolitatud ohvriabitöötajad. Lepitusprotsessi lõpuks sõlmitakse kirjalik kokkulepe, kus on paika pandud, kuidas kahju heastatakse. Kui teo toimepanija rikub tingimusi, jätkab prokuratuur uuesti kriminaalmenetlust.

Huvitavat lugemist.

 
Mul pole raha, et uurija/prokuröri juurde ülekuulamisele sõita, mis ma tegema peaksin?
Kannatanule ja tunnistajale hüvitatakse seoses kriminaalmenetlusega tekkinud sõidu- ja vajadusel ka ööbimiskulud ning saamata jäänud töötasu. See kehtib ka kõikidel muudel juhtudel, kui Teid kriminaalmenetluse raames menetleja juurde kutsutakse. Küsige kulude hüvitamise kohta täpsemat informatsiooni sellelt menetlejalt, kes Teid kutsus (vastavalt kas politseilt, prokuratuurilt või kohtult). Kohtumenetluses osalemisega seonduvate kulude hüvitamise vorm on kättesaadav siin, mille võite juba kohtuistungile minnes ära täita. Kindlasti hoidke alles kõik kulusid tõendavad dokumendid. 

KOHTUS

Mida kujutavad endas erinevad menetlusliigid - üldmenetlus, lühimenetlus, kokkuleppemenetlus?

Lühimenetluses toimub küll kohtuistung, kus arutatakse kriminaaltoimiku materjale, kuid sinna ei kutsuta tunnistajaid ega eksperte. Teie kui kannatanu saate kutse ja kohtunik võib Teid istungil küsitleda, aga kui Te kohale ei ilmu, ei takista see asja arutamist. Lühimenetlust ei saa kohaldada, kui kuriteo eest on ette nähtud eluaegne vangistus. Süüdimõistvat kohtuotsust tehes vähendab kohus süüdistatavale määratud karistust 1/3 võrra.

Kokkuleppemenetluse kohaldamiseks peavad kahtlustatav või süüdistatav ning tema kaitsja nõustuma kuriteoga tekitatud kahjuga ja jõudma prokuratuuriga kokkuleppele kuriteo eest mõistetava karistuse osas. Kokkulepe esitatakse kohtule kinnitamiseks. Seda menetlust ei saa rakendada raskete kuritegude puhul ega ka juhul, kui Teie kannatanuna sellega ei nõustu.

Käskmenetlust saab kasutada, kui kuritegu ei ole raske, selle asjaolud on selged ja prokurör peab võimalikuks piirduda rahalise karistusega. Selle menetluse puhul peab kahtlustatav olema täisealine. Tegu on kirjaliku menetlusega, kus kannatanut välja ei kutsuta ja täiendavaid ütlusi ei pea andma.

Kiirmenetlus eeldab, et kuritegu ei ole raske, selle asjaolud on selged ja tõendid kogutud. Kiirmenetluse taotlus tuleb esitada 48 tunni jooksul alates hetkest, kui inimene on vahetult kuriteo toimepanemise järel üle kuulatud või kahtlustavana kinni peetud. Kõiki menetlusliike saab teha kiirmenetluse vormis, st 48 h jooksul.

Üldmenetluses toimub tavaline kohtulik arutelu ja kohtusse kutsutakse ka tunnistajad ja eksperdid. Üldmenetluses peab ka kannatanu üldjuhul minema kohtusse ütlusi andma.

Mida tähendab kokkuleppemenetlus? Miks selle kohta kannatanu nõusolekut küsitakse?
Kokkuleppemenetluse puhul lepivad kahtlustatav, tema kaitsja ja prokurör kokku kuriteoga tekitatud kahju ning mõistetava karistuse osas. Seda saab rakendada ainult siis, kui Teie kannatanuna sellega nõus olete. Seetõttu võib juba uurija Teie esimese kannatanuna ülekuulamise ajalt Teilt küsida, et kas olete kokkuleppemenetlusega nõus. Võite selle nõusoleku anda kohe, kuid saate teha seda ka hiljem menetluse käigus. Kokkuleppemenetluse eelis on see, et kohtulahendini jõutakse kiiremini ning kohtus pikka menetlust ei toimu. See tähendab ka seda, et Te ei pea minema kohtusse ütlusi andma. Samuti on kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse edasikaebamise võimalused väga piiratud, mis tähendab, et kohtuotsus ka jõustub kiiremini.

Kui Te esitate kahtlustatava vastu tsiviilhagi kuriteoga tekitatud kahjude hüvitamiseks, siis on kokkuleppemenetluse tingimuseks kahtlustatava nõusolek tsiviilhagi tasumiseks ning ka selle üle kohtus enam menetlust ei toimu, vaid kohus kinnitab tsiviilhagi tasumise kohustuse osana kokkuleppest. See tähendab, et saate jõustunud kohtuotsusega pöörduda kohtutäituri poole, kes tsiviilhagi väljanõudmisega tegeleb. 
Kust ma saan teada, millal ma kohtusse pean minema? Kuidas ma saan teada, millal toimub kohtuistung?

Kokkuleppemenetluse puhul peab prokuratuur või uurimisasutus Teilt küsima, kas soovite saada teavet kohtuistungi toimumise aja kohta, ning kui Te seda soovite, siis tuleb Teie soov edastada koos kokkuleppega kohtusse. Teie soov peab olema lisatud kokkuleppele sarnaselt süüdistusaktile lisatava kohtusse kutsutavate isikute nimekirjaga. Kui kohus ja prokuratuur on kokku leppinud töökorralduses, et kokkuleppe sõlmimine ja kokkuleppe kinnitamine toimuvad samal päeval, siis võib Teid teavitada ka prokuratuur ja selle kohtule saadetavas infos ära märkida, sellisel juhul kohus enam uuesti teavitama ei pea.

Uurimisasutus või prokuratuur selgitab Teile Teie õigust taotleda informeerimist kohtuistungi ajast ning soovi korral saadetakse Teie soov koos kokkuleppega kohtusse ning kohus teavitab Teid kohtuistungi toimumise ajast. Teavitada võib nii e-toimiku infosüsteemi kaudu kui ka muude kriminaaltoimikus olevate kannatanu kontaktandmete alusel. Kohtuistungi toimumise ajast teavitamine ei tähenda kannatanu kohtuistungist osavõtu kohustuslikkust ega seda, et Teie ilmumata jäämine takistaks kohtuistungi pidamist, samuti ei muutu sellest kokkuleppemenetluse istungi läbiviimise kord.

Kohtuistungi aja ja toimumiskoha otsing

Mida minult oodatakse kohtuistungil?

Kui Teid kutsutakse kohtusse andma Teie vastu toime pandud kuriteo kohta ütlusi, tulge kindlasti õigel ajal õigesse kohta. Vastasel juhul võidakse kohtuistung edasi lükata. See ei tähenda, et kohtuasi lõpetatakse. Selle asemel kutsutakse kõik osalised uuele istungile. Kui miski segab Teil õigel ajal saabumast, öelge seda kohe prokurörile. Mõte kohtuistungist võib olla ebamugav, kuid tõenäoliselt kohanete hästi. Kohtutöötajad ja prokurörid mõistavad Teie ebamugavust ja abistavad Teid.

Istungil esitatakse Teile küsimusi. Peate ausalt rääkima, mis juhtus. Tähtis on, et selgitaksite juhtunut nii täpselt kui võimalik. Ärge kartke paluda küsimust täpsustada või korrata, kui Te seda ei kuulnud või ei mõistnud. Kui Teie vastu toime pandud kuriteost on möödunud kaua aega, ei pruugi Te kõiki  üksikasju mäletada. Sel juhul paluge, et saaksite mälu värskendamiseks lugeda oma varasemaid ütlusi. Kohtule on tähtis teada kõiki detaile, ükskõik kui ammu kuritegu toimus.

Kas ma võin kohtusse/kohtuistungile kaasa võtta pereliikme või sõbra?
Kohtu loal kinnist kohtuistungit jälgida uurimisasutuse ametnik, kohtuametnik, tunnistaja, asjatundja, ekspert, tõlk ning süüdistatava ja kannatanu lähedane. Samuti võite menetlustoimingus osaleda koos ühe enda valitud isikuga, kui menetleja ei ole sellest põhjendatult keeldunud. See isik võib olla Teie tuttav, kelle Te ise olete välja valinud, kuid see võib olla ka vabatahtlik, keda on Teile soovitanud kas menetleja või ohvriabitöötaja. Kohus peab isiku kinnisele kohtuistungile lubamise korral veenduma, et tegemist on tõepoolest Teie vabal tahtel valitud isikuga. Teie valitud isiku eesmärk menetluses on olla Teile emotsionaalseks toeks, seega mingit õigust menetlusse sekkuda sellel isikul ei ole.
Kes osaleb kohtuistungil?

Kohtu loal võivad kinnist kohtuistungit jälgida uurimisasutuse ametnik, kohtuametnik, tunnistaja, asjatundja, ekspert, tõlk, süüdistatava ja kannatanu lähedane ning kannatanu valitud isik,  menetleja ei ole sellest põhjendatult keeldunud.

Kohtuistung võidakse kinniseks kuulutada ka Teie kui kannatanu huvidest lähtuvalt. Kohtuistungi avalikkust võib piirata lisaks kõlbluse või perekonna- või eraelu kaitseks ning alaealise või õigusemõistmise huvides. Kannatanu huvid, millest lähtuvalt kohtuistungi avalikkust piirata võivad olla sellised, mis kuuluvad südametunnistuse-, usu- või mõttevabaduse kaitsealasse. Põhiseaduse § 24 ls-s 4 on kannatanu huvid eraldiseisvana kohtuistungi avalikkuse piiramise alusena samuti välja toodud.

Kas ma pean kahtlustatavat nägema, kui ma kohtusse lähen?

Kahtlustatav saab Teie ütluste kohta teavet alles uurimise lõpus, kui tal lubatakse kriminaaltoimikuga tutvuda.

Kui Teil on põhjust karta, võidakse Teie andmed (elu- ja töökoht, õppeasutus) märkida eraldi paberile, mida toimikusse ei panda. Kui Te ei soovi kahtlustatava või süüdistatavaga enne kohtuistungit kohtuda, andke sellest prokurörile või kohtunikule teada.

Kui kaua ma pean kohtus olema?
Kohus juhib kohtumenetlust ning kontrollib kõike kohtumenetluses toimuvat. Selle tõttu tohite ka tunnistajana lahkuda kohtust vaid siis, kui kohus on selleks loa andnud. Seda ka juhul, kui olete juba endapoolsed ütlused andnud. Kohus võib tahta, et te täpsustaksite oma ütluseid.
Kuidas ma saan enda kulude hüvitamist taotleda?
Kui Te osalete kriminaalasja uurimises, hüvitatakse Teile sõidu- või majutuskulud ja saamata jäänud töötasu. Kulud hüvitab asutus, kes Teid välja kutsus – politsei, prokuratuur või kohus. Küsige kulude ja saamata jäänud töötasu hüvitamise kohta politseiametnikult, prokurörilt või kohtunikult. Hüvitise taotluse saate täita näiteks kohtumaja kantseleis.
Kuidas ma saan tutvuda kohtuotsusega?
Pärast kohtuotsuse kuulutamist või teatavaks tegemist saate sellega tutvuda kohtus. Kohtumenetluse poole soovil antakse talle kohtuotsuse koopia või väljatrükk. Kohus saadab kohtulahendi koopia kannatanule, kes ei võtnud osa kohtuotsuse kuulutamisest.
Millal kohtuotsus jõustub?
Kohtuotsus jõustub, kui on möödunud otsuse peale apellatsiooni esitamise tähtaeg ehk otsuse vaidlustamise tähtaeg.
Kuidas ma saan teada, millal süüdimõistetu vabaneb?
Kannatanuna on Teil õigus esitada prokuratuurile taotlus saada teavet vahistatu vabanemise kohta.
Mul ei ole raha, et kohtusse sõita, mida ma tegema peaksin?

Kannatanule ja tunnistajale hüvitatakse seoses kriminaalmenetlusega tekkinud sõidu- ja vajadusel ka ööbimiskulud ning saamata jäänud töötasu. See kehtib ka kõikidel muudel juhtudel, kui Teid kriminaalmenetluse raames menetleja juurde kutsutakse. Küsige kulude hüvitamise kohta täpsemat informatsiooni sellelt menetlejalt, kes Teid kutsus (vastavalt kas politseilt, prokuratuurilt või kohtult). Kohtumenetluses osalemisega seonduvate kulude hüvitamise vorm on kättesaadav siin, mille võite juba kohtuistungile minnes ära täita. Kindlasti hoidke alles kõik kulusid tõendavad dokumendid. 

Mitu korda ma pean kohtus käima? 
Kohtuistungite arv sõltub menetletava kuriteo keerukusest ning valitud menetlusliigist. Kannatanu osalemine on kohtuistungil üldreeglina vabatahtlik, välja arvatud sellel ajal, kui kannatanu on vaja üle kuulata või kui arutatakse kannatanu poolt esitatud tsiviilhagi. Alati tuleb järgida kohtu korraldusi.

ÜLDISED KÜSIMUSED

Mul on kahtlus, et minu tuttav/naaber on perevägivalla ohver, mida ma peaksin tegema? 

Kui Teile tundub, et kellegi elu või tervis on vahetult ohus, siis helistage kuriteost teatamiseks viivitamatult hädaabinumbrile 112. Kui vahetu oht puudub, võite oma kahtlustest rääkida piirkonnapolitseinikule (kelle kontaktid leiate siit) või edastada politsele vihje e-kirja teel